Möödunud aastal sai tarbija parkimistrahvi tasulises eraparklas, sest parkimiskellal olev aeg ei olnud parkimiskontrolöri jaoks mõistetav. Tarbija tasus esmalt kohusetundlikult trahvi, kuid hiljem vaidlustas selle. Parkija möönas, et kell jäi armatuurlauale väljast vaatajale tagurpidi, kuid leiab, et kellaja õigesti interpreteerimine ei saanud kontrolörile olla raske või võimatu. Murelik parkija pöördus ka parkimistrahvi esitanud ettevõtte poole, kuid asutus leidis, et parkimise alguse aeg ei olnud selgelt mõistetav ning vaiet ei rahuldanud. Seejärel esitas ta kaebuse tarbijavaidluste komisjoni.

Parkimistrahvi koostanud AS Ühisteenuste sõnul oli tegemist tasulise eraparklaga, kus on fikseeritud parkimise algusaja alusel võimaldatud 90 minutit tasuta parkida. Ettevõtte seisukoht oli, et parkija märkis parkimiskella algusajaks 15.45. Isegi kui arvestada, et kontrolli teostaja pidi mõistma, et kell on tagurpidi, ei ole kellaaeg märgitud üheselt mõistetavalt – nimelt on osutid asetatud selliselt, et tunniosuti asub nelja peal ning minutiosuti üheksa peal.

Ettevõtte sõnul oli raske tuvastada soovitud kellaaega

Ühisteenuste sõnul oleks pidanud tarbija märkima kellaega teisiti. Kui tarbija soovis märkida kellaaega 15.45 (või 3.45), tuleks tunniosuti asetada enne nelja ning soovides märkida kellaaega 16.45 (või 4.45), tuleks tunniosuti asetada peale nelja. Trahvi esitanud ettevõte leidis, et antud juhul oli tunniosuti märgitud täpselt nelja peale ja seega ei olnud võimalik tuvastada, millist kellaaega oli tarbija märkida soovinud.

Ettevõte lisas, et antud juhul on leppetrahv vormistatud maksimaalsest summast väiksemas määras ning ei ole seega ülemäära kahjustav. Lisaks olid nad seisukohal, et leppetrahvi vormistamine on õigustatud ning leppetrahv ei kahjusta tarbijat ebamõistlikult.

Komisjon leidis, et parkimiskorraldaja võiks olla pädev lugemaks osutitega kella

Tarbijavaidluste komisjon leidis, et vaidlus põhineb suuresti selles, et tarbija märkis sõidukile parkimisaja alguse 15.45. Komisjon leidis, et väita, et parkimiskella puhul ei ole aru saada, mis pidi kell asetseb, ei ole õige.

Vaadates komisjonile esitatud fotosid, oli üheselt selge, et kell on seatud sõiduki armatuurile nii, et see asetseb sõidukis istuja suhtes õigetpidi ja läbi sõiduki esiklaasi vaataja suhtes tagurpidi.

Komisjon oli seisukohal, et parkimiskorraldaja peab enda tööülesannete tõttu omama suutlikkust lugeda osutitega kella ja taipama, kui kell ei ole asetatud tema vaatesuuna suhtes nii, et number 6 on allpool ja 12 ülalpool. Lisaks tõi komisjon välja, et tulenevalt parkimistingimuste seadusele ei ole kohustust paigaldada parkimiskella armatuurlauale just nii, et kella number 6 jääb sõiduki esiosa suunas ja 12 tagaosa suunas. Lisaks ei nõustunud komisjon Ühisteenuste väitega, et fikseeritud kellaeg ei olnud õige.

Tõepoolest ei olnud kella väike osuti paigaldatud täpselt, see oli täpselt nr 4 suunas. Samas
arvestades sellega, et parkimiskontrolör oli koostanud trahvi kell 15.57, ei saanud parkimiskontrolör parkimiskella tõlgendada muul viisil, kui et parkimisaja alguseks oli määratud 15.45, kuna kell 16.45 oli alles tunni aja pärast.

Trahv ei olnud hea usu põhimõtte kohane

Antud juhul oli kaupleja leppetrahvi kasutanud "karistamaks" klienti selle eest, et klient eksis
parkimiskella väikese osuti paigutusega. Samas oli selge, et parkimislepingu tingimuste
rikkumist ei esinenud, sõiduk oli korrektselt pargitud, parkimiskell oli paigaldatud ja
parkimiskella vaatamise kellaaega arvestades polnud kahtlust, kas märgitu oli 15.45 või
16.45.

Komisjon leidis, et sellisel viisil leppetrahvi kasutamine ei ole kooskõlas lepingu eesmärgiga ega hea usu põhimõtte kohane. Hea usu põhimõttest lähtuvalt ja arvestades parkimise
tuvastamise aega, oli selge, millal oli sõiduk pargitud. Komisjon jõudis seisukohale, et leppetrahvi nõude aluseks saab vastavalt olla vaid tarbijapoolne lepingus sätestatud kohustuse rikkumine. Eelnimetatud juhtumis ei olnud tarbija lepingut rikkunud ja leppetrahvi nõudmiseks puudus alus.