"Värske rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tegi ülevaate riigi rahalisest seisust ja manas lugejatele silme ette kurjakuulutava pildi. Eelarveauk olla nii sügav, et sealt välja ronimiseks on vaja ämblikmehe võimeid," selgitas Savisaar.

"Rahu. Riigi rahalise seisuga on kõik korras. Jah, eelmisel aastal suurenes märgatavalt laenukoormus, kuid punase nupu vajutamiseks ei ole põhjust. Kaugel sellest," lisas ta pressiteates.

Erki Savisaare sõnul kulus valdav osa laenurahast koroonapiirangute tõttu kannatanud ettevõtjate toetuseks, mida võib võtta kui investeeringut koroonajärgsesse ajastusse.

"Spordivõistlustel saab tihtipeale määravaks hea stardipositsioon. Praegune seis majandussfääris on sellele üpris sarnane. Võidab see, kes olukorra normaliseerudes pakkudelt kõige kiiremini minema saab. Eestil on eeldused konkurentidele kandu näidata," kinnitas ta.

Rahanduskomisjoni juhi sõnul on kardetust väiksema majanduslanguse ja prognoose ületava maksulaekumise taga Jüri Ratase valitsuse otsus "keerulises olukorras jõuliselt ettevõtlust toetada".

"Kui vaadata, millest eelarve puudujääk tekkis, siis selle peamiseks põhjuseks on kriisiabi ettevõtjatele ca 1,1 miljardit ning teiseks põhimõtteline otsus riiklikke investeeringuid mitte kärpida," rääkis Savisaar.

Võrreldes viimase majandusprognoosiga oli eelarvepuudujääk 286 miljonit eurot väiksem, mis tulenes oodatust paremast maksulaekumisest, lisas ta.

Prognoosi kohaselt kasvab Euroopa Liidu majandus käesoleval aastal 3,7% ja 2022. aastal 3,9%. Eesti näitajateks on vastavalt 2,6% ja 4%. "Tundub tagasihoidlik, meie ambitsioon peaks olema kõrgem," kommenteeris Erki Savisaar.

Tema sõnul väheneb iga päevaga võimalus, et viiruskriisi lõppemisel saame jätkata sealt, kuhu kevadel pooleli jäime. "Võidavad need majandussektorid ja ärid, mida toidavad automatiseerimise, digitaliseerimise ning virtuaalkanalitesse kolimise trendid ning ka need, millele tulevad kasuks üha karmistuvad keskkonnanõuded," märkis ta.

Nendesse sektoritesse tuleks Erki Savisaare sõnul suunata ka jõuline riigipoolne tugi. "Seega - kärpekäärid sahtlisse ja majandusele hoog sisse! Kui vaja, võtame laenu. Nutikalt investeeritud rahast saadav kasu kaalub kuhjaga üles intressid," kinnitas ta.