Konkurentsiameti seisukoht: taastuvenergia toetused tuleb kaotada

Konkurentsiamet analüüsis Eestis rakendatud taastuvenergia toetuste skeeme ning nende majanduslikku mõju ning soovitab üle minna turupõhisele lahendusele ning taastuvenergia toetused järk-järgult kaotada.

2007. aastal määrati elektrituruseadusega taastuvenergia toetuste perioodiks 12 aastat. See tähendab, et 2007. aastal tootmist alustanud ettevõtja sai toetust kuni 2019. aastani. Kuigi 2021. aastal on täielikult üle mindud taastuvenergia oksjonipõhisele süsteemile, siis tahetakse tootjale toetust maksta ikka 12 aastat. Käesoleval aastal jaama rajaval ettevõtjal on seega võimalik toetust saada kuni 2033. aastani.

Teiste riikide kogemused näitavad, et taastuvenergia jaamu on võimalik rajada ka minimaalse taastuvenergia toetusega. Võttes aluseks Euroopa Liidu puhta energia paketi, tuleks taastuvenergia eesmärgid saavutada võimalikult väikese toetuse abil ning vaba konkurentsi tingimustes. Ajas odavnevad ka taastuvenergia tootmisega seotud kulud ning seetõttu võib eeldada, et tulevikus on valdavat osa jaamadest võimalik ehitada ilma toetuseta.

Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa sõnul on väga suur taastuvenergia potentsiaal meretuuleparkides. „Meretuuleparke võib mõnes mõttes võrrelda aastakümneid tagasi Põhjameres avastatud nafta- ja gaasivarudega, mis on nii mõnelegi riigile jõukust toonud. Oluline on ressurss läbipaistval viisil kasutusele võtta, sest selle kaudu teeniks riik ning tarbija saaks kasu võimalikult soodsast elektrihinnast," märkis Märt Ots.

Täna kehtiva toetusskeemi juures on ka tarbijatele pandud põhjendamatult suur maksukoormus, mis jätkub veel aastakümneid. Eesti on täitnud küll võetud taastuvenergia kohustused, kuid tarbija jaoks ei ole see tulnud odavalt: aastatel 2007 kuni 2020 oli tarbija maksukoormus kokku 829 mln €. Prognooside kohaselt ulatuvad tarbijate poolt makstud subsiidiumid 2030. aastani 1,5 miljardi euroni ning eeldatavalt makstakse toetusi aastani 2045.