Rahandusministeeriumi sõnul oli lisaanalüüsi tellimise puhul tegemist eelmise valitsuse initsiatiiviga. “Kuna tegemist on esimese taolise projektiga Eestis, siis pidas valitsus vajalikuks analüüsi finantsmudelit metodoloogilisest küljest täiendavalt hinnata,” ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala.

Kui Ernst&Youngilt tellitud raport ütles, et PPP projektiga 21 kilomeetrise teelõigu ehitamine maksaks 75 miljonit eurot enam ning saaks ka aasta hiljem valmis, siis "lisaanalüüsiks" tellitud T-Konsulti hinnang lükkas need väited ümber.

Sel nädalal arutas valitsuskabinet reformierakondlasest rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse ettepanekul tee-ehituse PPP projektina tühistamist. Värske rahandusminister opereerib aga just esimesena valminud ehk E&Y analüüsiga - selle järgi maksaks teelõik koos kõikide kuludega, so projekteerimine, ehitamine, korraline remont ja hooldus riigieelarvest finantseeritaval juhul kokku 103 miljonit ja PPP-tehinguna 175 miljonit eurot.

Kuna aga Martin Helme oli veendunud PPP-na ehitamise plussides, siis ei läinud E&Y analüüs tema veendumustega ilmselgelt kokku ja telliti lisaks veel üks hinnang.

Kuid kes on T-Konsulti analüüsi taga? Selle kirjutasid tuntud Rail Balticu skeptikud Ain Kendra ja Priit Humal. Kusjuures elektroonikainsener, füüsikaharidusega Priit Humal, on raportis välja toodud kui “majandusanalüütik”. Lisaks on Humal ka Isamaa, ehk ühe tolleaegse valitsuserakonna, liige.

Kui erakonda kuulumine ei pruugigi sageli suurt midagi tähendada, sest inimesed võivad olla küll partei liikmed, kuid on sinna astunud aasta(kümne)id tagasi ning ehk ise seda ei mäletagi, siis Humal pole passiivne Isamaa liige. Näiteks figureeris ta Parempoolsetele vastukaaluks asutatud Isamaa Perede Ühenduse avaüritusel.

Seega tellis eelmine valitsus endale ebameeldivale uuringule vastuseks uue analüüsi ühe valitsuserakonnaga tihedalt seotud isikult. T-Konsultile maksti raporti koostamise eest 4920 eurot, millele lisandus ka käibemaks.