Inimeste tervis ja hooned ohus. Katustel peidavad end üliohtlik lumi ja jää

Käesolev talv on üle aastate teistsugune, sest nii pikka lumesadu ja külma ei ole olnud juba aastaid. See tähendab, et üle Eesti on katustele kogunenud suures koguses lund, mis nüüd sulailma ja vihmaga aina raskemaks muutub. See võib tekitada tõsiseid probleeme majadele, aga ka inimeste tervisele.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis juhib tähelepanu õhus varitsevale ohule ja kutsus kinnistuomanikke ja korteriühistuid üles kontrollima räästaste ja vihmaveetorude olukorda. Vihm ja plusskraadid võivad panna katustelt kukkuma nii purikaid kui ka ülirasket lund.

„Külmakraadide tulemusel moodustuvad kehvema räästa ja katuse soojustusega majadel tõsised jääpurikad. Õnneks Nõmmel, erinevalt näiteks Põhja-Tallinnast, on vähe majasid kohe kõnnitee ääres, kinnistu servas. Seetõttu on oht jalakäijatele väiksem," lausus Šillis. „Samas Nõmme keskuses siiski selliseid maju on ja seal tuleb kindlasti olla tähelepanelik."

Mupo piirkonna konstaabel Anu Põlluaas ütles, et pea iga aasta on ühed ja samad ühistud ja majaomanikud jääpurikatega kipus. Põlluaasa sõnul on kinnistuomanikud häälestatud koostööle ja eraldi trahvida ei ole kedagi vaja olnud. „Tõsi küll, oleme välja saatnud haldusmenetluse teavitusi, et kui ohtlikke jääpurikaid ei eemaldata, tuleb kas ettekirjutus või algatada väärteo menetlus. Õnneks on neist kirjadest abi olnud, sageli on piisanud ka telefonikõnest."

Ta rõhutas, et enne jääpurikate eemaldamist tuleb tööala tänaval lindiga piirata, et jalakäijad sinna ei pääseks. Pärast jää ja lume katuselt alla lükkamist tasub meeles pidada, et tänav on vaja kindlasti puhastada.

Järelevalve käigus on Põlluaasa sõnul välja tulnud tõsine probleem. „Paljudel korteriühistutel on äriregistris uuendamata andmed, mis tähendab, et pole lisatud õigeid kontakte, kellega ühendust võtta, kui tekib vajadus teatada libedast kõnniteest või ohtlikest purikatest. Palume kõigil oma andmed kindlasti uuendada," pani Põlluaas ühistutele südamele. „Kinnistuomanikud ei mõtle sellele, et õnnetuse korral, kui inimene saab viga või kui õnnetusega kaasnevad mingid kahjud, siis on kohustatud need korvama kinnistuomanik, kelle vastutada oli heakorratöö tegemine. Seega info kiirem liikumine aitaks võimaliku õnnetuse ära hoida".

Kommentaar: lumi katusel võib teha palju kurja

Genro Paas, Haldusexpert OÜ tegevjuht

Raske lumi lõhub katuseid. Juhul, kui hoonete omanikud või haldajad on otsustanud kulusid kokku hoida katustelt lume koristamise pealt, tuleb kevadel silmitsi seista märksa suuremate kulude ja kahjudega.

Paksusega 50 cm märga lund 1m² katuse pinnal kaalub umbes 200 kg. Seega näiteks 100 m² suuruse lamekatusega maja katusele tähendab see ca 20 tonni lisaraskust.

Tuleb veenduda, et vee äravoolurennid ja -trapid oleksid jääummistustest puhtad. Lume sulades peab olema tagatud veele äravool, vastasel juhul tekib lamekatusega majadel nn „basseini" efekt. Kui veel puudub äravoolu võimalus, hakkab vesi imbuma mikropragudesse. Liigne niiskus hakkab kahjustama betoonkonstruktsiooni. Viimaste korruste korteritele tekkinud veekahjustused on suuresti tingitud eelkõige sellest, et lume sulaveele ei ole tagatud korralikku äravoolu.

Lisaks lumetõrjele majakatuselt on kohustus eemaldada ka jääpurikaid, tagamaks jalakäijate ohutus.

Hetkel meil on ooteajad ca nädal aega. Esimesed ettevõtted võtsid juba kindlasti kuu aega tagasi ühendust, et hakata ennetavalt asjaga tegelema.