INTERVJUU | Aivar Jaeski: Rail Balticu ehitus annab Eestile koroonakriisist väljumiseks miljard eurot

Kui Eestis ja Lätis on kiirraudteealustest maadest omandatud vaid 15–20%, siis leedukatel on kõik maad Kaunasest põhja poole juba käes.

Rail Balticu ühisettevõttes 2017. aasta sügisest Eesti filiaali juhtiv Aivar Jaeski (54) ütleb, et nõustub kiirraudtee tasuvusuuringu kriitikutega selles, et uuringus esitatud arvud ei pea paika. Ta on seisukohal, et Ernst & Young alahindas 2017. aasta kevadel nii Rail Balticu 2030. aasta reisijate hulka kui ka kaubamahtu. Tegelikkuses kujunevad need mitu korda suuremaks.

„See arv peaks olema tunduvalt suurem, sest vastupidi nendele, kes ütlevad, et seal ei saa olema reisijad, ütlen ma logistikuna, et kui Tallinna sadam majandab kümme miljonit reisijat aastas ja Tallinna lennujaam kolm miljonit reisijat aastas, siis viis miljonit kolme Balti riigi peale on kõvasti alahinnatud. See arv hakkab olema palju suurem. Nagu oli Elroni rongide puhul, kus esimesel aastal kasvas reisijate arv 40%,” rääkis Jaeski.

Loe Ärilehe intervjuust lähemalt, millega loodavad Rail Balticu rajajad selle aasta jooksul Eestis lõpule jõuda, millega on leedukad eestlastest ja lätlastest ees, millega maas, kas ka mujal suhtutakse projekti nii skeptiliselt kui Eestis ja kuidas on valitsuse vahetus sajandi suurprojekti mõjutanud.