Konfiskeeritava vara nimekirjas on kinnisvara Ventspilsi lähedal Puzes, kus Lembergs elab, ja muu kinnisvara. Konfiskeeritakse ka välismaiste ettevõtete aktsiad, mille koguväärtus ületab mitu miljonit eurot, vahendab Läti Delfi.

Veel peab Lembergs maksma suuri summasid mitmele kannatanule. Osades süüdistustes mõisteti Lembergs aga õigeks.

Otsuse järel hüüdis ta: „Näeme varsti!”.

Karistuse määramisel võttis kohus arvesse aega, mis Lembergs on veetnud vahi all ja koduarestis 2007. ja 2008. aastal. Lembergs oli vahi all 2007. aasta 14. märtsist 10. juulini ja koduarestis 2007. aasta 10. juulist 2008. aasta 22. veebruarini.

Lembergsi vanem poeg Anrijs Lembergs mõisteti kaheks aastaks ja üheks kuuks vangi koos vara konfiskeerimisega. Lembergsi endine äripartner Ansis Sormulis sai kaheaastase vanglakaristuse koos vara konfiskeerimisega.

2007. aasta 14. märtsil teatas Läti meedia sündmustest, mis tundusid uskumatud: Riia-Ventspilsi maanteel peatati Ventspilsi linnapea Lembergsi auto ja ta vahistati. Kohtuotsus langetati 5095 päeva hiljem ehk täna.

Vahepeal on muutunud kohtu koosseisud, kohtunikud ja advokaadid. Süüdistatud kinnitavad endiselt oma süütust.

Lembergs valiti tollal veel Ventspilsi linna täitevkomitee etteotsa juba 1988. aastal. Sisuliselt on ta sellel ametikohal siiamaani, kuigi 2007. aastal keelati tal linnapea funktsioone täita. See ei seganud Lembergsil end 2019. aasta ametiisiku deklaratsioonis Ventspilsi linnapeaks nimetamast.

Ventspilsi linnapeana sai Lembergs tõsiseks tegijaks nafta ja kemikaalide transiiditurul. Ventspilsis töötasid suured transiidiettevõtted Ventspils Brīvosta, Ventbunkers, Kālija Parks jt ning see tõi linnale suurt tulu. Osa rahast suunati linna heakorrastamisse, elanikele ürituste korraldamisse, uute hoonete ehitamisse ja linna reklaamimisse.

2019. aasta lõpus kandis USA Lembergsi sanktsioonide nimekirja niinimetatud Magnitski seaduse järgi. Selles otsuses nimetatakse Lembergsi oligarhiks ja täpsustatakse, et nimekirja sattus ta korruptsiooniga seotud ametiisikuna. Ameeriklaste väitel kontrollib Lembergs nelja struktuuri: Ventspilsi vabasadamat, Ventspilsi arenguagentuuri, ettevõtluse arengu assotsiatsiooni ja Läti transiidiäri assotsiatsiooni.

Pärast sanktsioonide kehtestamist kaebas Lembergsi naine Kristīne Krasovska, kes oli Ventspilsi linnaduuma tegevdirektori asetäitja, et ei suuda arveid maksta ega süüa osta. Samas oli ta 2018. aasta deklaratsioonis näidanud sääste suuruses 87 000 eurot.

Asi, mida kohus nüüd arutas, ei ole esimene, milles Lembergs süüdistatavana figureerib. Varem on kõik kolm kohtuastet ta õigeks mõistnud niinimetatud Grīnbergsi kohtuasjas. Süüdistuse järgi kuritarvitas Lembergs ametiseisundit ega lasknud riigi esindajal Ojars Grīnbergsil tegutseda Ventspilsi vabasadama juhatuses. Lembergs ütles enda kaitseks, et tollane majandusminister ja praegune peaminister Krišjānis Kariņš ei näidanud oma korralduses Grīnbergsi isikukoodi. 2011. aastal otsustas Läti ülemkohus Lembergsi kasuks ja mõistis riigilt talle välja hüvitise 7257 eurot moraalse kahju eest.

Käesolev kohtuprotsess sai alguse juba 2005. aasta 3. oktoobril. Nagu ülalpool kirjeldatud, vahistati Lembergs 2007. aasta märtsis ja koduarestist vabanes ta 2008. aasta veebruaris.

2017. aasta märtsis oli Lembergsi kohtuasjas juba 550 märget läbiviidud või ärajäetud kohtuistungite kohta. Kohus oli selleks ajaks Lembergsi kolm korda trahvinud valeütluste eest. Mitmeid tema varasid oli arestitud.

Sisuliselt koosneb Lembergsi kohtuasi kahest eraldi asjast, mis ühendati. Esiteks süüdistati Lembergsi ennast, tema poega Anrijst ja äripartnerit Sormulist. Lembergsile pandi süüks altkäemaksu saamist eriti suures ulatuses, ebaseaduslikul teel saadud varade legaliseerimist ehk rahapesu, ametiseisundi kuritarvitamist, võltsimist ning ametiisiku jaoks ebaseaduslikku osalemist omanditehingutes.

Teiseks süüdistati Lembergsi altkäemaksu saamises eriti suures ulatuses, mis on seotud altkäemaksu väljapressimise, dokumentide võltsimise ja huvide konfliktiga.

Kannatanuteks tunnistati ärimehed Valentīns Kokalis, Ainārs Gulbis ja Jūlijs Krūmiņš. Lembergs on tunnistanud, et tal on nendega erimeelsusi, aga on väitnud, et ärimehed püüavad neid lahendada peaprokuratuuri abil. Süüdistuse järgi pressis Lembergs neilt välja mitme ettevõtte aktsiaid.

Kokku kuulutati selles asjas välja 971 kohtuistungit, millest toimus 737. Istungite protokolli on üle 5000 lehekülje.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid