„Endale parima investeerimisstrateegia valimine on pensioni kogumise juures väga oluline samm, kuna valiku lõpptulemus mõjutab otseselt pensioni suurust. Mida aktiivsem on strateegia ja mida suurem on aktsiate osakaal portfellis, seda suurem on ka potentsiaalne tulu. Suurem tulupotentsiaal tähendab aga ka suuremat riski," ütles Kuusk.

Kuusk lisas, et noored inimesed ei peaks kartma riskantsemaid pensionifonde. „Aeg tasakaalustab kõikumised investeeringute väärtuses, mistõttu saavad noored lubada rohkem lühiajalist riski, et potentsiaalselt pikas perspektiivis rohkem teenida. 55-aastased ja vanemad inimesed, kelle jaoks pole pensioniiga enam kaugel, ei tohiks see-eest aga ülemäära riske võtta, kuna nende jaoks on olulisem säilitada seda, mida on juba jõutud koguda. Seega mida vanem on inimene, seda konservatiivsem võiks olla ka tema investeerimisstrateegia," täpsustas ta.

Alla 45-aastased - Aktiivne Pluss pensionifond kuni 100% aktsiate osakaaluga

Aktiivne, pea täielikult aktsiate osakaaluga investeerimisstrateegia sobib inimestele, kellel on pensionile minekuni jäänud rohkem kui 20 aastat. See sobib neile, kes on valmis leppima lühiajaliselt investeeringu summa kõikumisega, et pikemaajaliselt potentsiaalselt rohkem teenida. Kuni 100% fondi paigutatud varadest võidakse investeerida aktsiaturgudele, ülejäänud ressursid suunatakse aga madalama riskiga finantsinstrumentidesse nagu valitsuste ja ettevõtete võlakirjadesse, vekslitesse, krediidiasutuste hoiustesse ja teistesse sarnastesse investeeringutesse.

45-55-aastased - Aktiivne pensionifond kuni 60% aktsiate osakaaluga

Inimesed, kellel on pensionile minekuni jäänud vähem kui 20 aastat, võivad oma riski mõnevõrra vähendada, valides aktiivse, kuid väiksema, kuni 60% aktsiate osakaaluga investeerimisstrateegia. Ka selline strateegia võib teenida pikas perspektiivis märkimisväärselt kasumit, kuid risk on veidi madalam ja investeeringu summa kõigub samuti vähem.

55-60-aastased - Tasakaalustatud pensionifond kuni 30% aktsiate osakaaluga

Tasakaalustatud investeerimisstrateegia sobib kõige paremini 55-60-aastastele inimestele. Selles vanuses tuleks valida pensionifond, kus aktiivne osalus on väiksem kui fikseeritud sissetulekuga finantsinstrumentide osakaal. Tasakaalustatud fondi paigutatud varadest investeeritakse vaid kuni 30% aktsiatesse, vähendades oluliselt investeerimisriski. Tasakaalustatud plaan on hästi läbimõeldud vaheetapp suurema ja väiksema riskiga investeerimisstrateegiate vahel.

60-aastased ja vanemad - Konservatiivne pensionifond kuni 10% aktsiate osakaaluga

Kui pensionieani on jäänud vähem kui viis aastat, on kõige olulisem endale selleks hetkeks kogutud kapitali eest hoolitseda ning hoiduda püüdlemast suurima võimaliku kasumi poole. Konservatiivsesse fondi paigutatud varadest investeeritakse maksimaalselt kuni 10% aktsiatesse, vähendades oluliselt investeeringuga kaasnevat riski. Selle tulemusena on inimese varad kaitstud järskude kõikumiste eest ning tagavad tema pensioni põhisumma stabiilsuse.

Eestis on igal II sambasse raha koguval inimesel võimalik valida endale meelepärane pensionifond ning seda kuni kolm korda aastas vahetada. Erinevates fondides kasutatakse aga erinevaid investeerimisstrateegiaid, millega tasub enne fondiga liitumist tutvuda.