• 2021. aasta veebruari seisuga on teada vähemalt 235 594 aktiivse maksehäire olemasolu Eesti eraisikutel. Siia hulka ei ole arvestatud parkimistrahve, prügiveo arveid vms, mis ei näita otseselt maksevõimet.
  • Pea 60 protsendil juhtudel on võlamenetluse alustamisel inimesel juba eelnev võlgnevus. Sellest võib järeldada, et võlaandjad ei kontrolli piisavalt inimeste tausta.


  • 55%-l võlglastel on rohkem kui 1 aktiivne maksehäire, seejuures 15% võlglastel on 5 või rohkem aktiivset maksehäiret.
  • 5 või enama võlgnevusega isikute hulk on oluliselt kasvanud (2017a. 6,1% vs 2021a. 15,4%).
  • Ligi 1,7%-l võlgnikest on 10 või rohkem aktiivset maksehäiret, keskmise võlgnevuse kogusummaga lausa 12 546.
Kui kolm aastat varem oli 80 protsendil alla 25-aastastest võlgnikest vaid üks maksehäire, siis nüüd on vaid üks maksehäire neist alla pooltel.
Vaatamata sellele, et naisi elab Eestis veidi rohkem kui mehi, moodustavad mehed kõikidest võlgnikest pea kaks kolmandikku. Kusjuures ka meeste keskmine võlgnevus on suurem kui naistel(3035 vs 2656 eurot).

Mehi on kaks kolmandikku võlgnikest pea igas vanusegrupis. Alla 60 protsendi on neid vaid üle 55-aastaste võlgnike seas, mis on ilmselt põhjustatud keskmise eluea vahest.

Vene rahvusest isikud on võlgnike seas küll üleesindatud, kuid samas on nende keskmine võlg eestlastest mõnevõrra väiksem.