2019. aasta kasum oli 49,7 miljonit eurot.

2020. aasta käive vähenes aastaga 53 protsenti, 442,9 miljoni euroni.

Ettevõtte majandusaasta tulemused ei tule üllatusena, arvestades asjaolu, et 2020. aastal, mil maailma laastas globaalne tervise- ja majanduskriis, vähenes ettevõtte veetud reisijate arv 2019. aastaga võrreldes 62%, veetud kaubaveoühikute arv vähenes 5,2% ja opereeritud laevareiside arv vähenes ühtekokku koguni 20%.

Pea kogu aasta vältel erinevas mahus kehtinud reisipiirangute tulemusena on ühtlasi ka mitu kontserni regulaarliini olnud peatatud 2020. aasta märtsikuust alates (Tallinna-Stockholmi, Helsingi-Stockholmi ja Riia-Stockholmi liinid), ning ettevõtte hotellid ja restoranid olid 2020. aastal erinevatel perioodidel osaliselt lühemat ja osaliselt pikemat aega suletud. Ettevõte püüdis mullu suvel oma tegevusi taasalustada ja olukorda parandada mitmete ajutiste liinide avamisega, ning opereerides ka mitmeid erikruiise piirkondadesse, kus reisipiirangud võimaldasid tegutseda, kuid neid tegevusi pärssisid 2020. aasta sügisest taas üle terve regiooni kehtestatud reisipiirangud.

Vaatamata äärmiselt väljakutserohkele ettevõtluskeskkonnale tegutseb kontsern jätkuvalt tulevikku vaadates ja tegi mullu investeeringuid ühtekokku 100,1 miljoni euro ulatuses. Lõviosa investeeringutest suunati ettevõtte laevastikku, sealhulgas tasuti uue, veeldatud maagaasi (LNG) kütusena kasutava laeva MyStari ehitusprojekti kõik ettemaksu osamaksed. Väiksemas mahus tehti investeeringuid olemasoleva laevastiku energiatõhususe parandamiseks ja heitmete vähendamiseks, mis on oluline ettevõtte jätkusuutliku arengu sihtide saavutamisel. Ühtlasi panustati ka ettevõtte kaubavedude võimekuse suurendamisse täiendava laeva Sailori ostuga. 2022. aasta algus, mil ettevõtte laevastikku lisanduv teine LNG-süstiklaev MyStar asub Megastari kõrval opereerima Tallinna-Helsingi liinil, tähistab ettevõttele "rohelise silla" loomist Eesti ja Soome vahele.

Et tagada ettevõtte investeerimiskohustuste täitmine ning tegevuse jätkusuutlikkus, oli kontserni tegevuse läbivaks võtmevaldkonnaks terve aasta jooksul läbirääkimine finantsasutustega. Antud valdkonna edukate arengute tulemusena oli kontsern aasta lõpuks taganud likviidsuspuhvrina ühtekokku 147,1 miljonit eurot (128,9 miljonit eurot 2019. aastal). Ühe likviidsuse tagamise sammuna 2020. aastal ei maksnud ettevõte aktsionäridele dividende, ning ettevõtte juhatus teeb ettepaneku mitte maksta dividende ka 2021. aastal.

Kõige suuremateks kriisiaasta väljakutseteks olid ettevõttele töötajaskonnaga seotud küsimused. Tulenevalt äritegevuse mahtude märgatavast vähenemisest ja kriitilisest vajadusest tuua ettevõtte tulud ja kulud vastavusse, oli kontsern sunnitud aasta jooksul läbi viima mitmeid personaliprotsesse, sealhulgas töötajate sundpuhkused, ajutised tööaja- ja palgakärped ja kollektiivkoondamised. Mitmete kontserni tegevusriikides läbiviidud protsesside tulemusena vähenes kontserni töötajate arv aasta lõikes kontserniüleselt 7240 töötajalt 2019. aasta lõpus 4237 töötajale 2020. aasta lõpuks (kellest umbes 400 on käesoleval ajal vanemapuhkusel).

"Viimase 12 kuu jooksul on iga Tallink Grupi töötaja tohutult pingutanud, et piirata ja vähendada ettevõtte kulusid, luua ja leida alternatiivseid müügitulu teenimise võimalusi, mis kompenseeriks meie põhitegevuse märgatavat vähenemist, kindlustada likviidsust ja luua puhvreid, et püsiksime ettevõttena piisavalt heas seisus ja oleksime koheselt valmis taastama meie põhitegevusi niipea kui viiruse olukorra paranemine seda võimaldab," ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.

"Selle eest, kus me täna oleme, oleme maksnud ettevõttena väga kõrget hinda: oleme kaotanud üle ühe kolmandiku kogu meie pühendunud ja lojaalsest töötajaskonnast. Loodan, et ühel päeval on meil võimalik vähemalt osa neist jälle oma tegevusse uuesti kaasata ja neid meie ridades tervitada," sõnas Nõgene.

"Oleme tänulikud igaühele, kes meiega 2020. aastal reisis, igale meie 4050 tarnijale ja partnerile, kes meiega koostööd tegid ning aitasid kaasa lahenduste leidmisel sel enneolematul ajal, meie koduturgude valitsustele ja meie headele koostööpartneritele finantssektoris nende toetuse eest ning meie investoritele, klientidele ja töötajatele selle eest, et te jätkuvalt usute meie ettevõttesse ja meie tulevikku."

"Tänu toetustele ning meie tiimi tohututele jõupingutustele ja kiirele tegutsemisele uute liinide käima lükkamisel ja valdkondade arendamisel, nagu näiteks Tallinki e-kaubandus, on meil täna vähemalt alles piisavalt tugev ettevõte, mida esimesel võimalusel taaskäivitada. Kriis on positiivsest küljest võimaldanud Tallinkil saada senisest kulutõhusamaks, mis loodetavasti aitab kaasa ka meie kiiremale taastumisele."

"Oodates COVID-19 tormi möödumist ning riigipiiride taasavanemist turismireisijatele, jätkame me oma ettevõtte nende ärivaldkondade arendamist, mis annavad meile tulevikus strateegilise eelise ja võimaldavad meil maandada riske, teha ettevalmistusi oma teenuste pakkumiseks veelgi suurema rõhuasetusega ohutusele ja jätkusuutlikkusele ning valmistume selleks, et pakkuda taas ohutuid ja meeldejäävaid reisielamusi ning ühendada inimesi Läänemere eri kallastel peale enam kui aastapikkust lahusolekut," ütles Nõgene.