8 soovitust isikukaitsevahendite varumiseks koroonaajal
(14)
Kui vähegi võimalik, tasub ettevõttel hoida kuni kolme kuu pikkust isikukaitsevahendite varu
Põhjus on Sepa arvates selles, et maskide, kinnaste, kitlite ja muu transportimisel Kagu-Aasiast ja Hiinast võib endiselt ette tulla hilinemisi, isegi katkestusi. "Seetõttu aitab paarikuuline puhver vältida olukorda, kus isikukaitsevahendid saavad ootamatult otsa ja olulise teenuse osutamine klientidele või partneritele jääb katki." Kui ette varumiseks puuduvad rahalised vahendid või koht, kus isikukaitsevahendeid hoida, tasub alati oma tarnijaga läbi rääkida. "Näiteks võib tarnija pakkuda kliendile võimalust, et ta broneerib omale paarikuulise varu ja ostab selle järk-järgult välja," lisas ta.
Eelistada tasub koostööd ühe usaldusväärse partneriga
"Paljud ettevõtted lähevad alt sellega, et hüppavad ühe isikukaitsevahendite pakkuja juurest teise juurde, lootuses saada lühemat tarneaega või paremat hinda. Enamus juhtudel ei vii see loodetud tulemuseni, sest turul liigub palju õnnekütte, kelle toodete kvaliteet jääb alla igasugust arvestust," kirjeldas Sepp. Tema sõnul tasub pigem teha koostööd ühe teada-tuntud tegijaga ning sõlmida temaga pikemaajalised lepingud.
Isikukaitsevahendite kättesaadavus olgu prioriteetne mure
"Kui enne koroonakriisi oli maskide, kinnaste, kitlite ja teiste isikukaitsevahendite varumine ettevõtete jaoks kuskil kuuenda-seitsmenda järgu mure, siis mullu kevadel tõusis see kiiresti põhiliseks mureks," möönab Sepp. "Suvel ja sügisel langes see murede edetabelis taas allapoole, aga mõistlik oleks see paigutada kestvalt murede esikolmikusse. See aitab tagada stabiilse isikukaitsevahendite kättesaadavuse ja vältida olukordi, kus laos haigutab tühjus, aga hinnad on taevasse kerkinud," lisas ta.
Isikukaitsevahendite eelarve peaks koroonaajal olema tavalisest 10-20 protsenti suurem
"Oletame, et kui keskmisel tööstusfirmal kulus aasta tagasi isikukaitsevahendite peale 4000 eurot kuus, siis nüüd võiks planeerida umbes 4800 eurot," Sepa sõnul on lihtsaks põhjuseks see, et maske, kindaid ja muid vahendeid kasutatakse koroonaperioodil mahuliselt lihtsalt kõvasti rohkem.
Tundmatuid koostööpartnereid tuleks pigem vältida
Sepa sõnul on Koroonaajal isikukaitsevahendite turule siginenud väga palju nn prügipakkujad, kes lubavad ülikiireid tarneid ja mitu korda odavamat hinda. "Sellega võib aga valusalt näppu lõigata, kuna nende kvaliteet ja turvalisus jätavad tugevalt soovida. Näiteks olen proovinud kindaid, mis on nii õhukesed, et lähevad kätte pannes lihtsalt katki. Samuti ei pruugi neil toodetel olla vajalikke sertifikaate, mis tähendab, et kui järelevalvet tegev asutus teid kontrollima tuleb, võib järgneda ettekirjutus või halvemal juhul isegi trahv," lisas ta.
Isikukaitsevahendite varumise ja jagamise eest võiks vastutada kindel inimene
Sepp leiab, et eriti kehtib see suuremate ettevõtete kohta, kel on 100 või enam töötajat. "Kindel vastutaja tagab selle, et teil on isikukaitsevahendite kasutamisest, kuludest ja laoseisust täpne ülevaade. Tihti näeme, kuidas isegi suurtel ettevõtetel pole tegelikult aimu, mille peale nende raha kulub."
Isikukaitsevahendeid võiks tellida keskselt
"Tihti kohtame ettevõtteid, eriti suuremaid, kus iga osakond tellib endale maskid-kindad eraldi. Omavahel ei suhelda ega kooskõlastata," kirjeldas Sepp. "Ettevõtte kui terviku seisukohast pole selline käitumine mõistlik. Targem oleks tellimused kokku siduda, sest nii ettevõttel endal oma asjadest parem ülevaade, lisaks saab tarnija pakkuda suuremate koguste puhul paremat hinda ja tarnetingimusi."
Ühekordsed isikukaitsevahendid pole mõeldud korduvkasutamiseks
"Teame mitmeid tootmisettevõtted, kus on antud ülevalt poolt korraldus ühekordseid kindaid pesta ja seejärel uuesti kasutada. Sama lugu on maskidega, mida kiputakse korduvalt kasutama. See võib aga inimesele karuteene teha, kuna sinna satuvad bakterid ja viiruseosakesed, mis võivad haiguse tekitada. Kui sel põhjusel saadetakse terve kollektiiv karantiini, kannatab lõppkokkuvõttes kõige valusamalt ikkagi ettevõte."
