Mida tegi mullu elektrihind Eestis, millal oli elekter kõige odavam ja mil kõige kallim?

Kuigi eelmisel aastal oli elekri börsihind väga heitlik – kaldudes väga suurtesse äärmustesse –, oli aasta keskmine Eesti hinnapiirkonnas veerandi võrra varasemast odavam. Kõige soodsam oli elekter 2. novembril, kui elektritootjad pidid lausa tarbijatele peale maksma.

„Kui me 2020. aastale tagasi vaatame, siis ilmselt ma ei üllata kedagi, kui ma ütlen, et see aasta oli äärimiselt erakordne,” sõnas Eesti Energia juht Hando Sutter reedel ettevõtte 2020. aasta majandustulemusi tutvustaval pressikonverentsil.

„Mille poolest erakordne oli? See, mida kõik tänagi mäletavad, oli see, et oli koroona-aasta ja meile see ilmselgelt mõjus väga suure energiatarbimise ärakukkumisega,” lisas Sutter. See juures oli 2020. aasta ka viimase saja aasta kõige soojem aasta.

Eesti hinnapiirkonnas börsihind keskmiselt 27% odavam

Lisaks tootsid Skandinaavia hüdrojaamad tänu erakordselt vihmasele aastale 30TWh elektrit rohkem kui tavalisel aastal. „See oli siis peaaegu neli korda Eesti aasta keskmist tarbimist oli Põhjamaades hüdroelektrit ja see selgelt tuli ka turule,” sõnas Sutter.

See viis ka elektri börsihinna kõigil Eesti Energia koduturgudel alla. Eesti hinnapiirkonnas oli aasta keskmine hind 33,7 €/MWh (-27%), Lätis ja Leedus 34 €/MWh (-26%), Soomes 28 €/MWh (-36,4%) ning Poolas 46,8 €/MWh (-12%).

„Hinnad olid äärmiselt heitlikud, nägime esimest korda ka negatiivset tunnihinda. Kõige suurem oli see negatiivne hind 2. novembril, -1,7€/MWh. Ehk siis tootjad maksid tarbijatele peale, kui elektrit tarbiti. Kõige kõrgem hind eelmisel aastal, 225 €/MWh oli 10. juunil,” märkis Sutter.

Eesti suures elektridefitsiidis

„Kui vaadata energiatootmist, mis on üks Eesti Energia põhifunktsioone, siis näeme 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga päris olulisi muutusi,” lisas Eesti Energia juht, viidates selle, et eelmisel aastal kasvas hüppeliselt importelektri osakaal.

„Eesti, Läti, leedu ja Soome on massiivses defitsiidis – ma isegi ütleks, et Balti riikides pool osteti sisse – ja see must kast (vt juuresolevalt pildilt – S. L.) näitab, kui palju tuli Venemaalt. Teda tuli vähem, kui varasemalt, sest hinnad olid odavamad, et isegi venelased ei tahtnud elektrit siia müüa,” lausus Sutter.