Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas ettepanekut kommenteerides, et lubades ettevõtjatel panustada maksuvabalt rohkem töötajate tervisesse on võimalik ennetada haigusi ja suurendada inimeste tervena elatud aastate arvu. „Kehtiv regulatsioon ei võimalda praegu tööandjatel piisavalt palju panustada töötaja tervisesse, sest 100 euro näol kvartalis on tegemist võrdlemisi madala piirmääraga ning samuti on teenuste hulk liialt kitsas."

Paltsi sõnul tuleb selleks, et tööandja saaks senisest paremini panustada oma töötajate tervisesse tõsta tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära. Paltsi hinnangul oleks mõistlik tõsta piirmäära 100 euro pealt 200 euroni, st tööandja saaks maksuvabalt hüvitada tervise edendamise kulusid töötaja kohta 200 eurot kvartalis ehk 800 eurot aastas.

Kaubanduskoda toob pöördumises välja, et piirmäära suurendamine mõjutab riigile laekuvaid tulusid, kuid negatiivne mõju eelarvele on pigem väike või sootuks olematu, sest hüvitise pakkumine ja kasutamine on ettevõtjatele vaid võimalus ning mitte kohustus.

Samuti kui tööandjad panustavad senisest rohkem töötajate tervisesse, paraneb inimeste heaolu ning ka rahvatervis, mis omakorda vähendab üldisi tervishoiukulusid. Samuti suurenevad tervisega seotud teenuste kasutamine ning sealt laekuv maksutulu. Kokkuvõttes oleks muudatusel kindlasti nii riigi rahandusele kui ka inimeste tervisele positiivne mõju.

Palts tõi välja, et aina rohkem tuleb ettevõtjatelt tagasisidet, kus töötajate tervisesse investeerimise takistuseks on suur maksukoormus. „Ideaalis võiks tööandjal olla võimalus ilma maksukoormuseta hüvitada kõik töötaja tervisega seonduvad kulud, et ennetada suuremate ja kulukamate terviseprobleemide tekkimist," sõnas ta, kuid möönis, et selline lai sõnastus võib kaasa tuua maksuvabastuse kuritarvitamise ja seetõttu on ettepanekus esialgsed konkreetsed ja piiritletud teenused, mida võiks ettevõtja töötajatele maksukoormuseta hüvitada.

Maksuvabade kulude loetellu võiks lisada koja hinnangul vaktsineerimise (nt gripivaktsiin, puukentsefaliidi vaktsiin jm), erinevad terviseuuringud (mis on väljaspool tervisekontrollis tehtavatest uuringutest nt vereuuringud, koormustestid) ja ka tasulised tervishoiuteenused (nt hambaraviteenused, eriarsti vastuvõtt jms).

Paltsi sõnul toetavad tehtud ettepanekud ka mitmete valitsuse plaanide ja eesmärkide täitmist, mis on kirjas nii kehtivas koalitsioonilepingus, 100 päeva plaanis kui ka valitsuse strateegias „Eesti 2035".