"Lätis on inimesed sisuliselt kõik koondatud, Rootsis on 500 inimest koondatud, Soomes võimaldas sealne riiklik korraldus viia väga palju inimesi nö palgata puhkusele, kus nende palgakulud katab riik või ametiühing," rääkis Nõgene.

"Kui taastumisest rääkida, siis tänaseks 3000 koondatud inimest me tõenäoliselt lähiaastatel tagasi võtta ei saa." Nõgene möönis, et turismisektor on endiselt koomaseisundis ja mullu septembris sai selgeks, et koroonakriis on väga pikk. "Me ei tea praegugi, kas eesootav kevad ja suvi tõmbab viiruse leviku alla. Me peame panustama sellesse, et me ise ei levitaks viirust, loodame, et kevad ja suvi tõmbab ka levikut alla ja väga oluline oleks, et enne järgmist sügist oleks kriitiline hulk inimesi vaktsineeritud," rääkis Nõgene.

Küsimusele, kas Tallink võiks vajada veel täiendavat riigiabi või muid laene-toetusi, vastas Nõgene, et likviidsuspuhver on Tallinkil hetkel hea. "Me loodame, et me täiendavat abi ei vaja. Küsimus on, et kas suvel, mis on turismisektorile üks olulisemaid perioode, saame hakata turiste taas teenindama? Tallink teeb ka otsuseid täiendavate liinide avamiseks väga ettevaatlikult, ehk enne mai keskpaika ei näe me võimalust, et täna sõitvatele laevadele mõni laev lisaks võiks liinile minna."

Tallink sai läinud aastal erakordselt suure kahjumi: ettevõte kaotas 108,3 miljonit. 2020. aasta käive vähenes aastaga 53 protsenti, 442,9 miljoni euroni.

Eelmisel nädalal avaldatud ettevõtte majandusaasta tulemused ei tulnud üllatusena, arvestades asjaolu, et 2020. aastal, mil maailma laastas globaalne tervise- ja majanduskriis, vähenes ettevõtte veetud reisijate arv 2019. aastaga võrreldes 62%, veetud kaubaveoühikute arv vähenes 5,2% ja opereeritud laevareiside arv vähenes ühtekokku koguni 20%.