Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul on väiksemad riigid kriisiga suurriikidest paremini toime tulnud. Kui jätta kõrvale Rumeenia, siis kõik teised väikseima majanduslangusega Euroopa riigid: Eesti, Leedu, Läti ning Soome, on võrdlemisi väikesed. Kõige enam langes majandus aga Hispaanias, Ühendkuningriigis, Austrias ja Itaalias. Müürsepp ütleb, et taolise trendi põhjuseks võib olla väikeriikide majanduse suurem mobiilsus ning suurtööstuste madalam osakaal.

Müürsepp seletab ka, et SKTle mõjusid möödunud aastal positiivselt valitsussektori 160 miljonit eurot lisainvesteeringud tervishoidu. Samas ei mõjutanud seda otseselt näiteks palgahüvitised. Abirahade SKTst mahaarvamine nullis palgatoetuste positiivse efekti. Küll aga võis positiivne olla palgahüvitiste kaudne mõju. Müürsepa sõnul võimaldas see mõningatel ettevõtetel oma uksi mitte sulgeda.

Möödunud aasta viimases kvartalis kahanesid ka maksulaekumised, kuid selle põhjuseks peab Müürsepp 2019. aasta IV kvartali erakordselt suurt maksulaekumist. Seevastu kaubavahetus tõusis Eestis mullu ajalooliselt kõrgele tasemele.

Samuti oli möödunud aasta trendiks koduseks eluks vajalike kulutuste suurenemine. Kasvasid kulutused toidule, joogile, kodukaupadele, sideteenustele ning tervishoiule. Vähenesid kulutused rõivastele, jalatsitele ning transpordile.

Müürsepp mainib ka, et töötlev sektor möödunud aasta IV kvartalis küll langes, kuid kahanemine oli tagasihoidlik. Ta peab seda võrdlemisi heaks uudiseks, sest tegemist on Eesti majandusele oluliseima sektoriga, mille langust prognoositi koroonakriisi alguses tunduvalt suuremaks.