Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid on küll keelanud üürivõlglaste kodust väljaviskamise, kuid on selgusetu, mis keelu lõppedes edasi saab. Nii USAs kui Ühendkuningriigis kehtestati taoline keeld esialgu jaanuarini, kuid praeguseks on mõlemad riigid meedet pikendanud märtsi lõpuni.

Suurbritannias pea pool miljonit väljaviskamishoiatust

Vaatamata asjaolule, et märtsi lõpuni on keelatud võlglaste tänavale viskamine, on Suurbritannias endiselt lubatud väljaviskamishoiatused ning -orderid. Neid on uuringute kohaselt viimase kuu aja jooksul välja saadetud 445 000. Briti ekspertide sõnul on väljaviskamiste peatamine ajutine meede, mis ei lahenda eesootavat kodutuskriisi. Kui inimeste kodudest väljaheitmine taas lubatuks saab, siis hakatakse varasemalt tehtud otsuseid ka reaalselt täide viima.

Kui lisada juba ametliku hoiatuse või orderi saanud võlglastele ka need, kes on küll võlgu, kuid asi pole nii kaugele jõudnud, siis on Suurbritannias lausa 800 000 inimest, keda ähvardab pandeemia-aegse meetme lõppedes tänavale jäämine.

Suurbritannia eluasememinister Robert Jenrick ei ole seni kommenteerinud, mis saab võlglastest peale tänavale heitmise keelu lõppu. Opositsioonis olevad leiboristid nõuavad kriisimeetmest veelgi rangemat kinnipidamist ning selle pikendamist, vahendab BBC.

USAs on oht tänavale sattuda juba praegu

Sarnaselt Ühendkuningriigile kehtib ka USAs märtsi lõpuni riiklik rentnike tänavale heitmise keeld. Küll aga on USA justiitssüsteem tunduvalt keerukam, mistõttu selle rakendamine erineb osariigiti märkimisväärselt. Samuti on USAs kinnisvaraomanikel võimalik kasutada seadusauku, mis lubab neil üürnikke endiselt tänavale visata, kui omanik ise samale pinnale elama kolib.

USAs on suureks probleemiks aga ka asjaolu, et madalapalgalised ameeriklased on koroonakriisi tõttu võrreldes teiste kaasmalastega oluliselt rohkem kannatada saanud. Koguni 33 protsenti madala sissetulekuga USA elanikest on pandeemia käigus kaotanud töö või osa palgast. Seevastu kõrgepalgaliste seas on see protsent vaid 14.

USA kongress eraldas küll 25 miljardit dollarit rendivõlgnike abistamiseks, kuid paljud osariigid pole endiselt suutnud kokku leppida, kuidas toetusfondi kasutada. Abi jagamist raskendab ka asjaolu, et kriisi käigus on ametnikke koondatud, mistõttu abiavalduste läbi vaatamine võtab ilmselt kauem aega kui peaks. Seetõttu on ka USAs oht, et peale väljaviskamiskeelu lõppu võivad paljud võlglased lihtsalt tänavale sattuda.