Majanduse taastumine koroonapandeemiast ning võlakirjade tootluse kasv on vähendanud nõudlust kulla järele. Võrreldes 2020. aasta augustiga on väärismetalli hind langenud juba koguni 18 protsenti.

Kuna kulla hoidmise eest ei maksta intressi, siis tavaliselt kulla väärtus võlakirjade tootluse kasvades kahaneb. Kuna pea kõik maailma valitsused on koroonapandeemia käigus asunud usinalt laenama, siis ongi võlakirjade tootlus märkimisväärselt kasvanud.

Commerzbanki majandusanalüütiku Carsten Fritschi sõnul on kulla hinna langus kaasa toonud ka inimeste kulla-usu vähenemise.

Selle asemel on mitmed varasemalt kullaostjad pilgu pööranud hoopis viimasel ajal tõusuteel olnud krüptovaluutade poole. Tuntuima krüptovaluuta, Bitcoini, hind on tänavuse aasta alguses tõusnud koguni 55 protsenti.

Huvitaval kombel võib kulla hinna langus aga kaasa tuua füüsiliste kuldesemete nõudluse kasvu. Möödunud aastal peletas kõrge kulla hind eemale mitmed juveelihuvilised, mistõttu nõudlus kuldehete järele kukkus 11 aasta madalaimale tasemele.