Maaroos räägib, et ei osanud nii kiirelt rangemaid piiranguid oodata, sest kaubandussektori eneseregulatsioonikokkulepe on endiselt võrdlemisi värske.

Maaroos nendib, et nädalavahetustel käive ilmselgelt langeb, kuid see-eest võib see tõusta tööpäevadel. Siin näeb Maaroos ka võimalikku murekohta. Varem oli valitsusel põhimõte, et mida kauem on poed avatud, seda paremini on külastajad hajutatud. Seevastu nüüd on oht, et nädala sees, eriti reede pärastlõunal, võib poodides kitsaks minna.
 Kristjan Maaroos

Maaroos lisab ka, et piirangute täpne mõju poodidele oleneb võrdlemisi tugevalt konkreetsest asukohast. Mõningates kaubanduskeskustes on nädalavahetustel päevas 30-40 protsenti rohkem kliente kui nädala sees. Vastupidise näitena toob ta aga välja Kristiine keskuse, mille külastatavus on igal nädalapäeval võrdlemisi sarnane.

Küll aga arvab Maaroos, et ilmselt vähendab meede kõikide poodide käivet. Kõige suuremat langust prognoosib ta rõiva- ja jalatsikauplustele, kus kliendid eelistavad käia just nädalavahetustel, sest vajavad ostuotsuse tegemiseks rohkem aega.

Seetõttu leiabki Maaroos, et erinevalt varasematest piirangutest on seekord kaupmeestel vaja riigipoolset tuge. “Tavatoimimiseks seda olukorda nimetada ei saa,” sõnub Maaroos, “toetusmeetmed on vajalikud ning oleks kurb, kui öeldakse, et te olete ju lahti, kuigi nädalavahetused on ära võetud.”