Maksete jupikaupa korraldamine on põhjustanud olukorra, kus loomuliku finantsturu käitumise (ehk ajas osakute väärtuse kasvu) juures on hiljem töödeldud maksete saajad kehvas positsioonis. Nende kontole jõuab lõpuks märksa vähem finantsinstrumente.

Pensionikeskus väitis oma kommentaaris Eesti Päevalehele, et sisuliselt pole süsteemi parandamine isegi nende pädevuses: "Kuna tegemist on paljude osapooltega kokku lepitud äriprotsessiga, siis kogu protsessi läbiviimise kiirus ei sõltu pelgalt pensionikeskuse tehnilisest võimest ja investeeringutest infrastruktuuri."
Savisaare sõnul ongi muude küsimuste kõrval oluline välja selgitada, kas ja kuidas on reguleeritud Pensionikeskuse tegevus raha üle kandmisel.

"Pensionikeskuse juhi artiklis antud selgitused, et "tehakse keerulist tööd" ja "lisainvesteeringud nõuavad palju tööd", ei ole piisav põhjendus raha kinni hoidmiseks," lausus Savisaar. "Kavatsen lähiajal kutsuda kokku Riigikogu rahanduskomisjoni valdkonnaga seotud osapooled, et üheskoos tekkinud olukorrale lahendus leida. Teise pensionisambaga liitunud inimeste huvid peavad olema parimal moel kaitstud!"

Kui praeguses olukorras on pensioni teise sambasse raha koguvate inimeste huvid kahjustatud, tuleb süsteemi täiustada ja vajadusel õigusakte muuta, leiab Savisaar.