Kuigi turul on toimunud naftahinna väikene langus, siis Luminori peaökonomisti sõnul näitab toornafta pikem trend siiski pigem kerget hinnakasvu. See on mõjutanud energiahindu ka laiemalt, mis omakorda on Eesti inflatsiooni asendanud mõõduka hinnakasvuga.
„Kui möödunud aasta maikuus langesid Eestis hinnad aasta varasemaga võrreldes rekordilised 1,8 protsendipunkti, siis selle taustal toimus koguni 14,5-protsendine vabalangus energiahindades. Seega koroonakriis andis tarbijatele kerge leevenduse,“ ütles Palm. „Tänaseks on aga tooranafta hind Brent taastunud hinnavahemikku 60–65 dollarit barrelist ja sellel on mõju nii euroala kui ka Eesti hinnakasvu pöördele. Seega mõnepäevane väike hinnalangus paraku inimeste rahakotti ei jõua ning pikem perspektiiv on toornafta kerge hinnakasvutrend.“
Luminori peaökonomist lisas, et kuigi majandused on taastumas ja koos sellega kosub ka energianõudlus, siis energiahindade väga kiiret edasist kasvu karta ei tasu. „Seda hoiab vaos suuremate tootjate soov lisada turule pakkumist. Pakkumine seisab täna osaliselt ootel ja kui hinnatasemed lubavad, siis kasutatakse ka võimalust lisada turule toodangut. Kõik tahavad teenida,“ selgitas Palm.
OPEC+ kohtumine näitab, kui palju julgetakse turule toodangut lisada, põhjustamata hinnalangust. „Hinnatase 65 dollarit barrelist rahuldab tegelikult juba enamike OPEC tootjate soove ning 75 dollari hinnalipikud suurendavad riski, et kaotatakse turuosa USA kildanafta tootjatele, kes on hinnatundlikumad,“ lisas peaökonomist ja ütles, et kõik sõltub kokkulepetest ning selles on OPEC+ otsused määravad.
