Laevafirmad tegutsevad Soome tervise ja heaolu instituudi (THL) juhiste järgi. Need näevad ette, et tõendit ei nõuta logistikavaldkonna autojuhtidelt, kelle jaoks oleks testinõue Soome saabumisel THL-i sõnul praktikas ületamatu takistus.

„Soome tuleb välismaalt palju ka kriitilisi kaupu. Pandeemia algusest peale on leitud, et Soome peab püsima toimimas ja et kaubaliikluses ei tohi häireid tekkida,” ütles THL-i professor Hannu Kiviranta.

Kiviranta sõnul võiks testitulemuse nõudmine veokijuhtidelt tekitada sadamates ummikuid ning kahjustada tõsiselt riknevate ja ka muude kaupade liikumist Soome.

„Professionaalsetele autojuhtidele on antud piiriületuskohtades juhiseid Soome hügieenikäitumise kohta. Professionaalsete autojuhtide jaoks kasutusel olnud juhiseid ollakse just uuendamas. Selle eesmärk on muu hulgas see, et autojuht püsiks võimalikult pikalt eneseisolatsioonis oma sõiduki kabiinis. Näiteks püütakse nii minimeerida nakatamisriski, mis on loomulikult olemas,” ütles Kiviranta.

Helsingi linna tervishoiuteenuste juht Leena Turpeinen ütles varem Ilta-Sanomatele, et osa veokijuhtidest käib sadamas testimas, kuigi seda neilt ei nõuta.

Nii Tallinki kommunikatsioonijuht Marika Nöjd kui ka Viking Line’i teavitusjuht Johanna Boijer-Svahnström ütlesid, et teistelt reisijatelt küsitakse asjakohaseid tõendeid enne laevale minekut. See praktika on olnud THL-i soovituse järel kasutusel alates eelmisest teisipäevast. Koroonatesti tulemus võib olla maksimaalselt 72 tundi vana.

Eelmisel nädalal saabus Helsingi sadama kaudu Eestist laevaga Soome kokku umbes 12 000 reisijat. Nende hulgas on ka niinimetatud päevareise tegevad reisijad, kes ei pruugi Tallinnas maal käia.

Alates 27. jaanuarist võib välismaalt Soome saabuda vaid vältimatutel põhjustel, mis on näiteks ühiskonna toimimise või varustuskindluse seisukohalt tähtsad tööd või vältimatud perekondlikud asjad.

Näiteks Eesti ehitusmehi selliste vältimatute tööde tegijateks ei loeta, mis on Nöjdi sõnul reisijate arvu vähendanud.

Piirivalve esindaja Mikko Simola sõnul saabus enne rangemaid piiranguid nädalas Eestist Soome umbes 20 000 reisijat. Eelmisel nädalal oli neid 12 000.

„Sellest võime järeldada, et 27. jaanuaril jõustunud piiri ületava liikluse piirangud on vähendanud üsna oluliselt Eestist Helsingisse saabuvat reisijate liiklust. Arvudes ilmneb eriti muu kui varustuskindluse seisukohalt vältimatu tööreisimise ärajäämine,” ütles Simola.

Tallinki ja Viking Line’i teatel on reisijate arvud ühel laevareisil praegu väga väikesed.

„Reisijaid on mõnekümne ja kahesaja vahel. See arv sisaldab veokijuhte,” ütles Nöjd.

Ilta-Sanomate teatel on osa reisijatest Eesti poolel ilmselt ekslikult aru saanud, et nüüd võib Soome reisida kes iganes, kui on olemas negatiivse testi või läbipõetud haiguse tõend. Nii see aga ei ole.

„Eelmisel nädalal saatsime Helsingi sadamast tagasi Eestisse 90 reisijat, mida on selgelt rohkem kui varem. Ma tahangi rõhutada, et paljas negatiivse koroonatesti tõend ei anna välisriigi kodanikule õigust maale pääseda, vaid korras peavad olema riiki sisenemise eeldused,” ütles Simola.

Soome poolel ei tehta endiselt niinimetatud sundtesti, kuigi piirkondlike võimude viimaste teadete järgi tuleb iga reisija suunata tervisekontrolli ehk praktikas koroonatesti tegema.

Soome parlamendis on praegu menetlemisel seaduseelnõu, mis annaks täiendavaid volitusi nii piirkondlikele võimudele kui ka nakkushaiguste arstidele. Eelnõu järgi võiks ka nakkushaiguste arst käskida reisijal koroonatest teha. Piirkondlikud võimud võiksid aga käskida eelnevalt suurema grupi inimesi, näiteks ühe lennuki kõik reisijad, testimisele. Seadus loodetakse jõustada 1. aprillil.