„Ole sa naine või mees, üksik või perekonnaga – üksik laenutaotluse esitaja on panga silmis alati riskantsem kui need, kes küsivad laenu kahe-, kolme- või koguni neljakesi. See on nii, sest pank peab alati vaatama, kuidas suudetakse võetud laenu pikema aja jooksul teenindada ning millised on laenu andmisega seotud riskid. Näiteks kui laenu võtab mitu inimest koos, siis on alati suurem tõenäosus, et isegi kui ühe laenuvõtjaga midagi peaks juhtuma, saab laen ikkagi tagasi makstud,” mainib Coop Panga erakliendi kinnisvarafinantseerimise äriliini juht Karin Ossipova.

Kõikide klientide puhul – olgu neid siis üks või neli – on üldlevinud reegel, et võetud kodulaenu igakuine tagasimakse ei tohi ületada 40 protsenti inimese või leibkonna kuu kogusissetulekust. „See tähendab, et laenu saab anda ka üksikule või väiksema sissetulekuga inimesele, küsimus on aga laenusumma suuruses. Koos laenu võttes on võimalik saada suurem summa,” selgitab Ossipova.

Laenud ei sõltu vanusest ega töökohariigist

Pankades on ka mitmeid reegleid, mida laenude andmisel järgitakse: laenu andmisel vanemaealistele inimestele vaadatakse näiteks seda, et laenuvõtja vanus ei ületaks laenumaksete lõppedes 75 eluaastat. Samas ütleb Ossipova, et see kehtib eelkõige suuremate laenude puhul, mida võetakse kinnisvara ostuks. Kuid alati on võimalik erandeid teha.

„Kõik sõltub sellest, milline on inimese võime laen tagasi maksta. Kui laenuvõtjal on korralikud säästud ja korralikud sissetulekud, siis vanus otseselt piire ei sea,” ütleb Ossipova.

„Samamoodi vaatame me otsa ka välismaal elanud ja õppinud inimeste taotlustele. Kui nad on Eestisse tagasi tulnud, neil on siin töö ja sobilik sissetulek, siis saame neile laenu anda. Samas, siin tuleb mängu ka valdkond, milles töötatakse. Näiteks IT-spetsialistid, kelle töövõimalused ja töökohad on piiramatud ning ka palgad praktiliselt igas riigis korralikud, siis nendega on ka laenuteemaline suhtlus kiirem ja lihtsam. Teisalt, Soomes ehitusel töötav inimene, kes saab seal head palka ja soovib endale Eestisse korterit osta – siin ei saa me arvestada üksnes nende praegust kõrget palka. Peame paratamatult mõtlema ka sellele, et kui ta otsustab tagasi Eestisse elama tulla, siis siin talle sama töö eest nii suurt palka kui praegu Soomes ei maksta,” räägib Ossipova.

Seega inimesele, kellel on püsiv sissetulek, on üldjuhul alati võimalik laenu anda, kuid konkreetne summa sõltub juba väga paljudest detailidest.

Tööampsud ja mitmed töökohad

Praegusel ajal on tavapärane täistöölepinguga töötamise asemel teha ka tööampse või töötada mitmetel eri ametitel. Coop Panga silmis on selliste inimeste riskitase kõrgem isegi siis, kui sissetulekud on keskmisest suuremad. Ossipova ütleb, et kahjuks maksab tööleping pangas vahel rohkem kui hetkeline suur sissetulek.

„Tööampsude puhul tuleb korraliku sissetuleku tagamiseks teha väga palju tööd, mis aga võib tähendada näiteks suuremat kulu tervisele. Kui me vaatame pikka pilti, siis see on kindlasti risk. Samas aga on väga suureks plussiks näiteks kahe töökoha omamine, mis mõlemad on lepingulised ja tagavad stabiilse sissetuleku. See olukord, kus munad on erinevates korvides, on riskide seisukohalt panga silmis kindlasti soodne, sest näitab, et inimene on mitmekülgne ja võimekas,” räägib Ossipova.

Podcast’is „Lihtsalt rahast” räägivad erilistest klientidest pikemalt Coop Panga erakliendi kinnisvarafinantseerimise äriliini juht Karin Ossipova ja saatejuht ajakirjanik Hando Sinisalu.

Kuula uut saadet „Lihtsalt rahast” Delfi Tasku keskkonnast: