"Väga selgelt joonistus eelmisel aastal välja, kuidas jõuliselt rikuti n-ö kolmandatest riikidest pärit töötajate õigusi. Selliseid töövaidlusi oli u 300 ehk lausa 10% koguarvust. Tekkis olukord, kus teati, et välismaalased hakkavad koroona tõttu riigist lahkuma, ja Eesti tööandja lihtsalt jättis palga maksmata. Välismaalased pidid siis leidma kellegi, kes nende nimel siin vaidlema hakkaks," rääkis tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

"Nende vaidlustega tuli välja muid töövaldkonnas ärakasutamisega seotud rikkumisi ja pettusi. Teeme selles osas koostööd politsei ja maksuametiga. Näiteks ei makstud töötajatele töötasu, mida välismaalaste seadus ette näeb. Nendest asjadest on paljud lahenduse saanud, aga nii mõnedki vaidlused jäid tõendite puudumise tõttu pooleli. Inimene ei suutnud näiteks tõendada, et ta oli üldse Eestis töötanud, või ei klappinud töötamise aja tõendid inimese väidetuga."