Vastus on tegelikult lihtne ja konkreetne: drive-in müüki võivad pakkuda kõik kauplused ja ettevõtted, kellel selleks võimalus on, ja igal ajal. Tekib aga küsimus, kas selleks on kaupmeestele ettekirjutusi ning kuidas teenust läbi peaks viima. Selgub, et drive-in teenusele otsest juriidilist definitsiooni ei ole. “Drive-in teenus on kiire, kontaktivaba ja välistingimustes asuv võimalus e-poest tellitud kauba kättesaamiseks. Laupäeval ja pühapäeval võib kaupa väljastada ja ka müüa kaupluse õuealal asuval müügi- või väljastusalal, kus peab olema tagatud inimeste hajutamine, ” kommenteerib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Mõnel juhul välistab drive-in teenuse pakkumist näiteks asjaolu, et kauplusel ei ole eraldiseisvat laopinda. Üldjoones asuvad sissesõidupunktid keskuste esimesel korrusel, mõnel juhul ka kaupluste vahetus läheduses või sealsel parkimisplatsil. Kokkuleppel kaubanduskeskusega on see lubatud, kuid kaupade väljastamisel tuleb tagada klientide hajutamine.

“Sätestatud on võimalus piirangu ajal kaubelda, kui ettevõtja tagab kauba väljastamise viisil, millega klient kaubandusettevõtte siseruumides asuvasse müügisaali ei sisene. Kaupade nimetatud viisil väljastamisel tuleb tagada klientide hajutamine, kasutades näiteks väljastuspunkti järjekorras 2-meetrise vahemaa märgiseid. Soovitatav on kasutada e-kaubandust ja kullervedu,” selgitab ministeerium.

Nädalavahetusel on mitte esmavajalike kaupluste siseruumides viibimine piiratud. Kaupu võib müüa ja väljastada üksnes kaupluste välitingimustes asuval müügi- või väljastusalal.
Juhul, kui mõni drive-in teenus peaks olema avatud ka öösel, siis alkoholi sealt müüa ei tohi. Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud ajavahemikul 22:00 kuni 10:00.

Eraldi sissepääsuga kauplused

Võrreldes eelmise aasta piirangutega, mis puudutasid kaubanduskeskuseid, ei tehta sellel aastal vahet kaubanduskeskuste ja eraldi sissepääsuga kaupluste vahel. “Vahe tegemine ennast ei õigusta ning pigem tekitas see eelmisel kevadel küsimusi ja segadust,” kommenteerib Ülemiste keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Tiia Nõmm. Rocca Al Mare ja Kristiine keskuse juht Kristjan Maaroos lisab, et seda erandit enam ei eksisteeri. “Tekkis ebavõrdne kohtlemine, kus mõnel üürnikul oli soodsam positsioon ja tagauks õue. Nüüd seda ei ole.” Eraldi seisab drive-in teenus, mis on ligipääsetav, kui kauplus seda koroonareegleid silmas pidades tagada suudab.

Avatuks jäävad toidu- ja lemmikloomapoed, apteegid ning telekommunikatsiooni ettevõtted, restoranid tohivad pakkuda kaasamüüki. Võib ette tulla, et mõni toidupood müüb esmatarbekaupade kõrvalt ka näiteks elektroonikat, mis on samuti oluline osa inimeste igapäevastes toimingutes. “Esmatarbekaupadeks peame me ka šampoone või veekeedukanne ning seda, mida täpselt toidupoodides müüakse, ei reguleerita,” lisab Nõmm. Kui kaupluse põhitegevus on toidu müük, siis konkreetseid kaubagruppe kuskil piirama ei hakata. “Näiteks Prisma hüpermarketid, kus on suur tööstuskauba osa. Praeguse regulatsiooni kohaselt liigitatakse need ikkagi toidukauplusteks,” räägib Maaroos.