Millised tulevikuoskused tõusevad tööturul hinda? Eesti suuremad ülikoolid põhjendavad
(24)
2016. aasta maailma majandusfoorumil tõdeti: viie aastaga muutub vähemalt kolmandik töötajate oskusi, mida tööandjad oluliseks peavad. Ennustus osutus prohvetlikuks -neljas tööstusrevolutsioon on toonud robootika, autonoomse transpordi, tehisintellekti, masinõppe, biotehnoloogia ja teised uued valdkonnad lahutamatult meie ellu.
Majandusajakiri Forbes on „inimeste elu ja tööharjumusi ümberkujundava ajastu" mõjusid kirjeldades võtmeküsimusena rõhutanud: kuidas püsida arengukõverast ees ja vältida ajale jalgu jäämist? Mitmed spetsialistid on veendunud, et peagi kuuluvad tehisintellekti tööriistad ettevõtete juhatustesse.
Eesti tuleviku tööjõu ja -oskuste prognoosisüsteemi OSKA eriuuringus COVID-19 pandeemia mõjudest jõuti järeldusele, et ehkki üldine tööhõive vähenes tuntavalt, kasvas töötajate arv IKT- ja finantsvaldkonnas, samuti tervishoius, sotsiaalhoolekandes ja hariduses.
Erinevate analüüside üldistus näitab, et koos uute toodete, tehnoloogiate ja tööviiside tulekuga peavad töötajad muutuma loovamaks. Ehk teisisõnu: robotid aitavad meil jõuda soovitud sihtpunkti küll senisest kiiremini, aga nad ei ole (veel) sama leidlikud kui inimesed.
Aasta alguses tutvustas ainulaadset algatust Ülemiste City, kes käivitas koostöös kuue kõrgkooliga (Tartu Ülikool, TalTech, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) koolituskrediidi programmi. Selle raames pakutakse linnaku ettevõtetele ja töötajatele õppeaasta jooksul ligi 6000 tunni ulatuses tasuta koolitusi.
„Oleme veendunud, et võidujooksus ajaga peitub edu võti teadmiste- ja teaduspõhisusel. Seepärast tõimegi Eesti kuus suurt õppeasutust kokku ühele platvormile. Nende tarkused, kogemused ja oskused on abiks linnaku ettevõtetele ja töötajatele, samuti soodustab tekkiv sünenergia Eesti majanduse ja hariduse arengut," märkis Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits.
Aga milliseid oskusi tööandjad siis järjest enam hindavad? Jõudsime jälile koos Eesti suuremate ülikoolide spetsialistidega.
Loovus ja probleemilahendusoskus
Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk: „OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2019-2027" toob kõige olulisema muutusena oskuste vajaduses välja andmeanalüüsi, aga ka kasvavat empaatiavõimet ja loovust eeldavate ametikohtade arvu. Lisaks ennustab uuring, et igal aastal jääb puudu ca 2200 kõrghariduse lõpetajat, mis on umbes pool kavandatud lõpetajate arvust. Kui need kaks näitu kokku panna, saab öelda, et järgneval kümnendil peaks ülikoolist tulema loovaid andmeanalüütikuid, kes suudavad suhelda ja mõistavad inimeste vajadusi.
Keskendudes loovusele, on oluline mõista, et see pole vaid kunsti- või muusikaand, vaid kõigi valdkondade ja erialade juurde käiv probleemide uuel viisil lahendamise oskus ja valmidus. Loovuse juures rõhutatakse lisaks uudsusele ka seda, et tulemused ja lahendused oleks asjakohased ja tõhusad, mitte lihtsalt originaalsed. Kui ülikoolist võtta üksikuid aineid või mikrokvalifikatsiooni mahus terve moodul, tuleb valmis olla enda mõtteviisi muutmiseks. Vähesed ülikoolikursused annavad valmisretseptina oskuse midagi kohe homme teisiti teha. Küll aga sunnivad nad meid välja harjumuspärastelt mõtteradadelt."
Digitaalne kirjaoskus ja analüütiline mõtlemine
TalTechi Avatud Õppe keskuse juhataja Ragne Kalamees: „Tehisintellekt on kõikjal. See toetab meie elu ja toimetulekut üha rohkem ning mitmekesisemalt. Sageli ei tule me selle pealegi, milliseid funktsioone ja tegevusi tehisintellektiga on juba võimalik lahendada.
Meie soovime, et Eesti rahvas saaks tehisintellekti ja selle ühiskondliku rolli kohta rohkem teada. Selleks tõime 2019. aasta sügisel Eestisse ühe maailma populaarsema tasuta veebikursuse Elements of AI, mis annab lühikeste ja meeldejäävate näidete kaudu ning täiesti eestikeelsena ülevaate tehisintellekti olemusest, toimimisest ja rakendustest. Tänaseks on üle maailma selleteemalisel kursusel osalenud juba üle 620 000 inimese.
Kursuse läbimisel ei mängi rolli vanus ega haridus. See on loodud teadlikult lihtsas keeles ja kasutajakeskselt, et lasta võimalikult paljudel inimestel tehisintellekti-alaseid teadmisi saada. Pärast kursuse läbimist on võimalik osaleda inglisekeelsel jätkukursusel, Building AI, mis aitab õpitud teadmisi juba praktilisemalt rakendada ja enda tehisintellekti ehitada."
Koostöö ja meeskonnatöö
EEK Mainor lektor, KoostööKunstiKool Belbin Eesti juhtivtreener Mats Soomre: „Tänased väljakutsed on nii mahukad ja keerukad, et lihtsalt meeskonnana toimimisest ei piisa. Määrava tähtsusega on tahe ja võime teha reaalset koostööd, kus erineva tausta ja oskustega inimesed saavad rakendada tegelikke tugevusi ning olla samas kindlad, et nõrkused on kaetud meeskonnakaaslaste tugevustega. Oskus kiiresti luua võimekaid koostöötavaid meeskondi ja neid vajadusel muuta määrab ettevõtte kui terviku edukuse. Vähemalt sama oluline on oskus luua õhkkond, kus inimesed saavad end varjamata väljendada ka teemadel, mis võivad tunduda ebamugavad.
Oleme olukorras, kus inimeste pühendumus on ohtlikult madal. Keskmiselt on 10 töötajast vaid 1-2 näevad oma ettevõttes arenguvõimalusi, kogevad suurepäraseid tööalaseid suhteid kolleegidega ja pingutavad innustunult kooskõlas ettevõtte missiooni ja visiooniga.
Miks see nii on? Oleme aastaid arendanud inimeste tehnilisi ja erialaseid oskuseid ning jätnud koostöökompetentsid tagaplaanile. Ent suuremad probleemid nii meeskonnas kui kliendisuhetes tekivad just omavaheliste suhete pinnalt. Nii tõusetubki võtmeküsimuseks, kuidas suudame luua keskkonna, kus arvestatakse inimeste tugevustega ja antakse võimalus neid maksimaalselt rakendada."
EEK Mainor rektor Mait Rungi: „Uued ajad on nihutanud koostöö ja meeskonnatööga seotud oskuste omandamise järjest hilisemasse õpingufaasi, sageli täiskasvanu ikka ehk kõrgkooli õpingute aega. Samuti on praegune kaugtööst tulenev sotsiaalne isoleeritus vastavat oskust nõrgendanud - samas kui vajadus selle järgi suureneb ja koostöö keerukus kasvab. Vajalik on pidevalt teoreetiliselt ja praktiliselt kätt soojas hoida."
Suhtlemisoskus
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Kairi Lenk: "Suhtlemisoskused on tööturul ühed kõige olulisemad. Suhete kvaliteet võib mõjutada meeskonnatöö, projektide ja ettevõtete edukust ning tõsta või langetada tööga seotud rahulolu, stressi ja ärevuse taset.
Aina rohkem suhtlemist toimub digivahendite kaudu, mis võib kommunikatsiooni raskendada. Seetõttu on olulisem kui kunagi varem, et meeskonna liikmed oleks efektiivsed suhtlejad ja konfliktide lahendajad. Õnneks on need oskused õpitavad, täpselt samamoodi nagu jalgrattaga sõitma õppimine. Ka kõrghariduse väljaõppes kajastub üha enam suhtlemisoskuste arendamise väärtustamine. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kõikide rakenduskõrgharidusõppe tudengid läbivad psühholoogia kursuse, kus käsitletakse ka suhtlemisoskusi ning mõned õppekavad sisaldavad lisaks kursusi, kus arendatakse kommunikatsioonivõimet Seega võib loota, et tööturule jõuab üha rohkem efektiivsete suhtlemisoskustega inimesi."
Kognitiivne paindlikkus ja enesejuhtimine
Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja innovatsiooni peaspetsialist Janika Leoste: „Tallinna Ülikooli poolt koolituskrediidi raames ettevõtjatele pakutavatel täiendkoolitustel toetatakse läbivalt kognitiivse paindlikkuse arendamist ja enesejuhtimise oskust. Koolituste kvaliteetse sisu ja praktilise väljundi tagavad süsteemne ning teaduspõhine käsitlus ja interaktiivsed õppemeetodid. Täiskasvanuõpe lähtub õppijast, tema õpivalmidusest, mis eeldab väga head enda tundmist, vajadustest arusaamist ja vastutuse võtmist õppimisprotsessis. Selline oskus annab suuremad eeldused õpiprotsessist maksimaalse tulemuse saamiseks. Paljude TLÜ koolituste ettevalmistamise protsessi kaasatakse õppija, samuti ootame vahetut tagasisidet."
