SEB uuring: naiste huvi ja teadlikkus pensioniks kogumisest on meestest kõrgem

SEB Balti Pensionivalmiduse uuringust selgus, et Balti riikide elanike üldine teadlikkus oma pensionikogumisest on tõusnud viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele. Pensionireformide ümber olev kommunikatsioon nii Leedus kui Eestis ning seadusemuudatus Lätis, on pannud Balti riikides eelkõige naisi rohkem huvituma oma tuleviku sissetulekust, kogunenud pensionivaradest ning täiendavalt koguma. Kindlustunne tuleviku osas on aga visa tekkima.

„Uuringust selgub Baltikumis toimunud pensionireformide mõju elanikkonna kogumisteadlikkusele ja -käitumisele. Kui enne suuremaid muutusi oli 20 protsenti tulevastest Balti pensionäridest uurinud oma pensionivarade seisu ja tuleviku pensioni suurust, siis täna on tulemus kahekordistunud. Huvitav tähelepanek uuringust on ka see, et nii Leedu kui ka Läti naised on olnud oma põhjanaabritest märksa altimad uurima oma pensionikogumise kohta. Ligi 60 protsenti Läti ning 53 protsenti Leedu naisi vastas, et nad on viimasel aastal vaadanud, kui suure pensioni riiklik I sammas, II ja III sammas neile tulevikus annab. Eesti naistest on seevastu huvi teema vastu üles näidanud vaid 33%. Kuna Eestis on pensionireform ja selle ümber kõlav kommunikatsioon alles algusjärgus, siis võib eeldada, et tulemus paraneb ka meil,“ selgitas värskeid uuringutulemusi SEB Life and Pension Baltic Eesti filiaali juht Triin Messimas.

Isiklik täiendav pensionikogumine on üha populaarsem

Alates 2018. aastast on tõusnud nende Balti riikide elanike hulk, kes koguvad täiendavalt oma pensioniks III sambasse. Märgatava tõusutrendi on teinud ka nende inimeste arv, kes kogub regulaarselt täiendavalt oma pensioniks – 20 protsendilt ligemale 30 protsendini. Uuringust selgub ka, et keskmine summa, mida täiendavalt pensioniks kogutakse on kõige kõrgem Eestis, ulatudes ligi 100 euroni kuus. Eestile järgneb Leedu 69 euroga kuus ning Läti keskmiselt 55eurose sissemaksega III sambasse.

Ligi 45 protsenti Eesti ja Leedu naistest väidavad, et nad koguvad regulaarselt või tehes aeg-ajalt sissemakseid oma täiendavasse pensioni kogumisse. Mõnevõrra väiksem on regulaarse täiendava kogumise osalus Lätis: 38 protsenti.

Kindlustunne tuleviku osas on korrelatsioonis tänase majandusliku heaoluga

SEB Pensionivalmiduse uuring kinnitas seost tänase majandusliku kindlustunde ning tuleviku pensioni osas- kõrgema sissetulekuga elanikud tunnevad ka tuleviku osas end kindlamalt. Eestis kinnitas 42 protsenti elanikkonnast, kes saavad üle 1500 eurot palka, et tunnevad ka pensioni osas majanduslikult kindlamalt. Samas Lätis ja Leedus on vastavad näitajad: 51 ja 57 protsenti. Uuringust selgus, et Balti riikide elanikest majanduslikult kõige kindlamalt tunnevad end leedukad 47%, lätlased 41% ning kahjuks Eesti kindlustunde näitaja on võrreldes eelmise aastaga kukkunud 10 protsendipunti võrra 33 protsendile.

Kuigi Balti riikide naiste teadlikkus ja huvi pensionikogumine vastu on võrreldes meestega suurem ning mõne protsendipunkti jagu on suurem ka naiste hulk, kes kogub regulaarselt täiendavalt pensioniks, tunnevad naised end tuleviku osas ebakindlamalt.

„Vaatamata sellele, et naised on üldjoontes vastutustundlikumad pensioniks ettevalmistujad, mis praktikas väljendub selles, et nad liituvad parema meelega näiteks III sambaga, on reaalsuses naiste kindlustatus pensionieas meeste omaga võrreldes tunduvalt nõrgem. Siin on oma roll naiste väiksemal palgal ning nende suuremal pühendumisel pereasjadele ja lastega seotud kuludele. Liialdamata võib öelda, et Eesti naine hakkab oma pensioni kogumise peale mõtlema alles siis, kui kõik tema pere ja laste vajalikud kulud on kaetud või olukorras, kus pension on juba ukse taga,“ selgitas Messimas.