Pentus-Rosimannuse sõnul tuleb praeguses kiiresti halvenenud olukorras valitsuse poolt täiendav kriisileevenduse pakett, mis peab aitama majandusel kriisis vastu pidada ning toetama ka tervishoiusüsteemi.

Toetada plaanitakse kriisis enim kannatanud sektoreid: tervishoidu, ettevõtlust ja ka kultuuri ning haridust. Pentus-Rosimannuse väitel on kõige kiiremad vajadused võimalik katta valitsuse reservfondist, kuid samas on selge, et rahandusministeerium käivitab ka lisaeelarve stsenaariumi.

Täpsemad detailid peaksid paika saama märtsi lõpuks, kirjutab Pentus-Rosimannus. Facebooki postituses toob ta välja ka, et lisaeelarve sisaldab ainult kriisileevendusega seotud kulusid, sest soovitakse vältida sisepoliitilisi vaidluseid.

Võimalike kriisileevendusmeetmetena, mis Pentus-Rosimannuse arvates peaksid lisaeelarves sisalduma, toob ta välja näiteks palgatoetuse maksmise kuni mai alguseni, haiguspäevade teisest päevast hüvitamise pikendamise tänavuse aasta lõpuni, täiendavad toetusmeetmeid ettevõtlussektorile ning toe meditsiinisüsteemile.

Loe Pentus-Rosimannuse postitust täismahus: