Bloomberg kirjutas koguni, et Bank of Japan on samas reas GameStopi, Nokia ja teiste meemiaktsiatega.

Kui veebruaris võbeles Jaapani keskpanga aktsia 26 000 jeeni ümber, siis 4. märtsil maksis väärpaber juba 54 000 jeeni. Sellele järgnes langus. Täna langes aktsia 5,4 protsenti, 35 000 jeenini.

Ka kogenud investorid üllatuvad sageli, et Jaapani keskpanga aktsia on börsil. See aktsia on vaevalt atraktiivne, sest aktsial puudub hääleõigus ning makstav dividend on piiratud.

Ajastul, kui krüptoraha koeramündi turuväärtus on kuus miljardit dollarit, ei tohiks kedagi imestama panna, et väikeinvestoritele võib tunduda hea idee omada raha trükkiva keskpanga aktsiat.

Jaapanis jagavad investorid oma investeerimisideid Twitteris ja foorumites. Mõnda innustas aktsia hinnaliikumine, teisi aga avastus, et keskpanga aktsia on üldse börsil.

Jaapani valitsusele kuulub 55 protsenti keskpanga aktsiatest ning ülejäänud 40 protsenti on eraisikutest investorite käes.

Mitsubishi UFJ Morgan Stanley Securitiese peainvesteerimisstrateegi Norihiro Fujito sõnul olid 1980ndate börsimulli ajal aktsiasertifikaadid staatuse sümbolid. Mõned väikeinvestorid käitusid nagu kollektsionäärid ning raamisid aktsiasertifikaadid ja riputasid seinale. 1989. aasta oktoobris börs tipus maksis Jaapani keskpanga aktsia 745 000 jeeni ehk enam kui 20 korda praegusest rohkem.

Lisaks Jaapani keskpanga aktsiale on börsidel ka Belgia, Kreeka ja Šveitsi keskpankade aktsiad.

Šveitsi keskpanga aktsia tõusis märtsi algul kahe päevaga kümme protsenti.

Kuigi keskpangad on oma võlakirja- ja aktsiaportfellide ümberhindluselt kenasti teeninud, viitavad aktsiate tõusud väikeinvestorite ostulainele, kirjutas Reuters.

Nii Jaapani kui Šveitsi keskpanga omanike struktuur ja vähene vabades kätes olevate aktsiate arv võimendavad aktsiate hinnaliikumisi, märkis Reuters.

Veteraninvestorid meenutavad, et 1980ndate varade mulli ajastul sattus Jaapani keskpanga aktsia spekulatiivse kauplemishuvi orbiiti, mis lennutas aktsia hinna nelja aastaga 40-kordseks.

Eelmise Šveitsi keskpanga aktsiaralli põhjuseks oli 2018. aastal Saksamaa blogide postitused, mis võrdlesid Šveitsi keskpanga aktsiat üliturvaliste igavese kestvusega võlakirjadega.

1907. aastal asutatud Šveitsi keskpanga aktsiatest on 40 protsenti avalikkuse käes. Enamus aktsiatest kuulub Šveitsi kantonitele ja kohalikele pankadele.

Šveitsi keskpank ei tohi maksta dividendideks rohkem kui kuus protsenti aktsiakapitalist.

Veebruari lõpu 4800 frangilt tõusis Šveitsi keskpanga aktsia 5500 frangini ja taandus 5260 frangini.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid