Majanduse sulgemise tõttu pole oodata suuremat kukkumist ega tugevat börsitõusu
(2)
„Eelmise aasta märtsi ja selle aasta märtsi olukorda ei saa turgudel võrreldavaks pidada ning eeldatavalt ka eelmise aasta märtsi muster ei kordu. Seekord ei ole hirm ja teadmatus viiruse ees kaugeltki enam samas suurusjärgus kui aasta tagasi. Lisaks see aasta on olemas juba vaktsiinid ja maailmas juba osa majandusi avaneb," ütles SEB kapitali turgude maakler Kert Koppel. „Seepärast ei ole turgudel hetkel eelmise aastaga võrreldavat kukkumist-tõusu ette näha. Olukorda ilmestab kasvõi tänane kauplemispäev Nasdaq Tallinna turul kus ei ole märkimisväärseid reaktsioone eile välja kuulutatud piirangute peale näha vaid pigem valitseb turul rahulik meeleolu."
„Eesti turg on nii väike ja sõltub peamiselt ikka sellest, mida suuremad börsid teevad. Kuna finantsturgude jaoks olulistes riikides nagu USA ja Inglismaa on näha selget koroonaviiruse mõju vähenemist ning majandusi taasavatakse, siis pole ka väga tõenäoline möödunud aasta muster, kus kohalik börs järsult kukkus ja siis taas ülesse osteti," ütles Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas. „Surve alla võivad sattuda kohalikul börsil firmad, mis majanduse ajutisest sulgemisest enam pihta saavad. Samas on turud väga palju negatiivseid uudiseid nende osas juba hinda sisse arvanud ning suuri vapustusi tänase info põhjal pigem oodata ei ole. Lähenemas on ka dividendide väljamaksmise hooaeg, mis korralikke dividende maksvate firmade aktsiaid toetamas on."
Maailma börsidel oli koroonaajal kaks etappi
"Aasta 2020 läks maailma börside ajalukku kiire börside kukkumise ning hiljem veel ootamatuma kiire taastumise osas. Algselt oli COVID- 19 kõigi jaoks võõras ning paljusid varasid müüdi ka üsna valimatult," märkib Tanilas. „Tinglikult võib finantsturgude viimase aasta arengud jaotada kahte etappi: 1) periood enne Pfizeri koroonavaktsiini saabumist (20 märts - 6. november 2020) ja 2) periood peale vaktsiide saabumist (alates 6. november 2020).
Esimese perioodi staarid olid tehnoloogiaaktsiad, USA turg laiemalt ning bitcoin. Teise perioodi saabumisega on näha selget rotatsiooni muutumist - turgudel müüakse tehnoloogiafirmasid ning paigutatakse vahendeid dividendifirmadesse. Samal ajal püsib keskpankade tugi ning suuremates riikides on vaktsineerimise tempo päris hea. Majanduste avamise ootus koos toorainete hinnakasvuga on turgude jaoks koroona asemel ühe enam peamiseks teemaks kergitamas inflatsiooni ning võlakirjade tulumäärade kasvu. See võib teatud viitaja jooksul parandada võlakirjade suhtelist atraktiivsust aktsiate suhtes, kuid teekond atraktiivsemate võlakirjade juurde saab olema valulik eeskätt pikema tähtajaga võlakirjade osas, kus intressimäärade tõus toob olemasolevate võlakirjainvestorite jaoks kaasa võlakirjade hindade languse, rääkis Tanilas.
Majanduse poolelt pole kohalike aktsiahindade pärast muretsemiseks põhjust
„Majanduse seisukohast ei ole põhjust väga ka kohalike aktsiahindade pärast muretseda. Sellel aastal Euroopa majandused kõik kasvavad. Ka Eestis," märkis Luminori peaökonomist Tõnu Palm. „Langus esitaks võimaluse osta neil, kes möödunud kevadel rongist maha jäid. Aktsiaid hoiavad Eestis reeglina need, kes jõuavad riski ka kanda. Aktsiatesse investeerimine on Eestis paraku liiga vähe populariseeritud. Kes väldib totaalselt riske, see kaotab varade väärtuses kui hinnakasv naaseb."
