Veebruari lõpuks oli maksepuhkusel 762 ettevõtte ja 4673 kodumajapidamise laenu. Maksepuhkusel olijate hulk on suvest saadik pidevalt langenud ja vähenes mõnevõrra ka veebruaris. Võrdluseks: eelmise aasta juuni lõpus oli kokku maksepuhkusel 23 565 laenu võtnud ettevõtet ja majapidamist. Ka enam kui 60 päeva võlgu olevate laenajate osakaal püsib stabiilne, moodustades endiselt 0,5% pankade laenuportfellist.

"Ehkki olukord on seni püsinud stabiilne, oleme nüüd jõudnud sisuliselt uude eriolukorda, mis arusaadavalt võib mõjutada ka paljude ettevõtete ja perede majanduslikku toimetulekut. Riik planeerib küll tööandjaid toetada palgatoetustega ning koostöös Kredexiga on välja töötamisel ka uued abimeetmed ettevõtetele, kuid hädasolijate hulk vôib siiski kasvada," nentis Pangaliidu juhatuse esimees Allan Parik. "Mida kiiremini uued abivõimalused ettevõteteni jõuavad, seda paremini õnnestub uute piirangute mõju majandusele pehmendada. Lisaks on Eesti kui eksportiva riigi jaoks oluline, et tagatud oleks kaupade tõrgeteta üle piiride liikumine."

Pangad soovitavad kõigil, kes näevad ette, et laenude tasumisel võib tekkida probleeme, juba ennetavalt oma pangaga ühendust võtta. "Otsime koos klientidega igal juhul individuaalselt sobivaimat lahendust, kuidas koroonakriisist tingitud majandussurutise tingimustes oma kohustustega toime tulla," sõnas Parik.

Pangaliit paneb klientidele südamele, et pangateenuseid peaks hetkeolukorras kasutama läbi kaugkanalite. "Aastataguse ajaga võrreldes on pangakontorite külastamine ligi poole võrra vähenenud. Eesti hästi arenenud digitaristu ja siinsete inimeste harjumus veebi- ja mobiili abil asju ajada on kaugkanalite eelistamise lihtsamaks teinud," rääkis Parik. „Kahtlemata on aga ka inimesi, kes peavad siiski kontorisse tulema, sest endiselt leidub ka keerulisemaid tehinguid, mis vajavad teenindajaga nõu pidamist. Samas on paljud kliendid ka juba videokõne vahendusel pangaasju ajanud." Igal juhul soovitavad pangad klientidel enne pangakontoritesse tulekut uurida, kas plaanis olevat tehingut saaks teha kaugkanalis või ka näiteks telefoni- või videokõne vahendusel. Kui see siiski võimalik pole, tasuks pangakontorisse tulekuks broneerida aeg, et vältida liigseid kontakte.

Ühtlasi kutsub Pangaliit kõiki tööandjaid ja erialaorganisatsioone üles kaasa mõtlema, kuidas hoida majandus töös nii, et inimeste vahelised füüsilised kontaktid oleksid viidud miinimumini. „Iga välditud kontakt vähendab haigestumise suurenemise riski. Kutsume Eesti inimesi ja tööandjaid üles tegema ühist pingutust, et koos vaktsineeritute hulga kasvuga liiguksime võimalikult kiiresti lähemale normaalse elukorralduse taastamisele," sõnas Parik.

Minister Sutt tervitab Pangaliidu initsiatiivi raskustesse sattunud klientide toetamiseks. "Pankade valmisolek toetada ettevõtjaid ja inimesi, kes on koroonakriisi tõttu sattunud raskustesse, aitab kriisist enim pihta saanud sektoritel kiiremini taastuda ning töökohti säilitada. Individuaalne lähenemine, sh maksepuhkused, on praeguses olukorras õige lähenemine. Muudetud tingimustega KredExi meetmed aitavad pankadel pakkuda klientidele veelgi paindlikumaid lahendusi," ütles minister.

Tarbimislaenude maksekäitumine on rohelises
Bigbank Eesti äriüksuse juhi Jonna Pechteri sõnul pole koroonakriisi teise lainega seoses tarbimislaenude maksekäitumine halvenenud, küll aga on keskmine laenusumma suurenenud ning teatud tüüpi laenutaotlused hüppeliselt kasvanud.

Bigbanki juhi sõnul mõjutab koroonakriis selgelt turismi- ja meelelahutussektorit, kuid üldised majandusnäitajad on normaalsed ning keskmiselt inimesed võtavad ja maksavad laene tagasi tavapärases tempos. „Inimesed käituvad ratsionaalselt ning ka pangana hoiame laenude andmisel vastutustundlikku ja pigem konservatiivset joont,“ ütles Pechter.

„Koroonakriis on siiski selgelt inimeste käitumist mõjutanud. Mullu kevadel, eriolukorra alguses kasvas näiteks remondilaenu taotluste arv ühe kuuga 25 protsenti ning kogu eelmise aasta lõikes kaks ja pool korda,“ rääkis Pechter.

„Ka tänavu märtsis, kui piirangud läksid karmimaks ning inimesed jäid koju, oli kohe näha hüppelist kodu kvaliteedi tõstmiseks mõeldud laenude – nii Remondi- kui Perelaenu taotluste arvu kasvu. Ühest küljest on inimestel rohkem vaba aega enda koduga tegeleda ja teisalt on selleks ka vajadus. Kui koolid ja kontorid on kinni, siis on inimestel lihtsalt vaja luua kodukontoriks või lastele õppimiseks paremad tingimused,“ Pechter.