Eesti esitas üle miljardi euro suuruse plaani EL-i taasterahastu kasutamiseks. Kuhu see raha läheks?
(76)
"Kriisis on kõige olulisem toetada võimalikult paljude töökohtade ja ettevõtete säilimist, aga vähem oluline pole kriisist väljumine tulevikukindlama majandusega. Taastefondist saame investeerida ligikaudu miljard eurot rohepöördeks, digitaliseerimise edasi viimiseks ja tervishoiuinvesteeringuteks. Kui oskame sellist suurt rahasüsti mõistlikult kasutada, saame kriisist väljumiseks uue ja nutika hoo," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Kui suure rahastuse Eesti saab, selgub 2022. aasta juuni lõpus, kui Euroopa Komisjon arvutab värskete SKP andmete alusel kõigi liikmesriikide kohta täpse toetusmahu. "Summa sõltub sellest, kuidas meie majandusel sel aastal võrreldes teiste Euroopa riikidega läheb," selgitas rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Triin Tomingas. Suure tõenäosusega jääb toetusmaht vahemikku 900 miljonit kuni 1,1 miljardit eurot.
Üle 600 miljoni rohe- ja digipöördesse
Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Muuhulgas soovitakse rahandusministeeriumi ettepanekul viimase miili netiühenduse tagamiseks kasutada üle 24 miljoni euro, ettevõtete digipöördeks 73 miljonit eurot ja innovaatiliste rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 206 miljonit eurot.
Taastekava rohevaldkonna investeeringud on suunatud suuresti ettevõtjatele: rohepööret toetatakse spetsiaalse rohefondi kaudu, rahastatakse uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõttu, ent ka bioressursside väärindamist ning vesinikutehnoloogiate pilootprojekte.
Lisaks plaanib Eesti investeerida korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe tõstmisesse, elektrivõrgu tugevdamisesse, tööstusaladel keskkonnasäästlikku energiatootmise edendamisesse ning viia ellu ka energiasalvestuse pilootprojekte.
Transpordi valdkonnas soovib Eesti rahastu toel teha säästva liikuvusega seotud raudtee- ja trammiliikluse investeeringuid. Näiteks sisaldab kava Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot.
Digipöörde raames soovib Eesti toetada investeeringuid ettevõtete protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avalikud digiteenused jõuavad uuele arengutasemele: sündmuspõhiseks ja etteaimatavaks, parandades ühtlasi avaandmete kättesaadavust ja võtmeregistrite andmekvaliteeti ning tagades digiriigi pilvetaristu kestlikkuse.
Taastekavas plaanitud Tallinna haigla ja kiirabi-lennuteenuse väljaarendamisega seotud investeeringute eesmärk on nii meditsiinipersonali kui ka tehnilise baasi võimekuse parem ärakasutamine, kaasaegsete ravitingimuste loomine nii Harjumaa kui teiste maakondade elanikele, erakorralise abi reaktsioonikiiruse tõstmine eriti keskustest kaugemates piirkondades ning tervishoiukriisidele vastupanuvõime kasvatamine.
Kava peaks heakskiidu saama sügiseks
Taastekava on dokument, mis kirjeldab ära Eesti plaanid ja soovitud tulemused. "Kava esialgse eelnõu ja materjalide alusel jätkuvad lähinädalatel läbirääkimised Euroopa Komisjoniga, et jõuda kokkuleppele ühistes prioriteetides ja rääkida seejärel läbi kõik olulised nüansid toetuse kasutamiseks," kirjeldas edasisi plaane Tomingas. Plaanide järgi peaks kava lõpliku heakskiidu saama sügiseks.
Lisaks Euroopa Komisjonile arutab rahandusministeerium kavandatud meetmeid ka sotsiaalpartnerite ja katusorganisatsioonidega 22.-26. märtsini toimuvatel aruteluseminaridel, et ühiselt läbi rääkida võtmetegevused ja toetusmeetmete disainimise üldised põhimõtted.
Paralleelselt konsultatsioonide ja läbirääkimistega jätkab rahandusministeerium koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste ministeeriumitega taaste- ja vastupidavusrahastu rakendussüsteemi ettevalmistusi, et olla valmis pärast läbirääkimiste lõppu ja ametlikku taastekava kinnitamist vahendite kiireks kasutuselevõtuks.
