„Kuigi lisaeelarve arutelud alles käivad ja detailidest on natuke vara rääkida, siis arusaadavalt on huvi lisaeelarve koostamise vastu olnud suur, seetõttu annan ka sellest faasist, kus me praegu oleme, teile kõigile ülevaate,” rääkis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) täna valitsuse pressikonverentsil.

Minister märkis, et selleks, et majandus tänaseks kehtestatud piirangutega toime tuleks ja töökohad säiliksid, et Eesti tervishoiusüsteem, mis tegutseb praegu võimete piiril, vastu peaks, on valitsus asunud kavandama kriisileevenduspaketti.

Lisaeelarve mahuks 500-700 miljonit eurot

„See lisaeelarve, mis koos kriisileevenduspaketiga tuleb, saab tõesti sisaldama kriisileevendusega seotud kulusid, mis toetaksid majandust kriisist taastumisel,” sõnas Pentus-Rosimannus. Praeguste plaanide kohaselt jääks lisaeelarve vahemikku 500-700 miljonit eurot. Sellest pool läheks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda. Sellest omakorda pool ehk suurusjärgus 125-175 miljonit eurot läheks palgatoetuste maksmiseks.

Meeldetuletuseks olgu märgitud, et seni on räägitud töötukassa reservide, mis jäävad suurusjärku 38-39 miljonit eurot, kasutamisest märtsikuiseks palgatoetuseks, mille tingimused on juba tänaseks otsustatud. See tähendaks, et valitsus peaks leidma töötukassale selle toetuse maksmiseks aprillis ja mais muudest vahenditest lisaks veel 87-137 miljonit eurot. Pentus-Rosimannuse sõnul esialgu arvestatud, et sellest rahast oleks võimalik riigieelarvest katta kuni kolme kuu palgatoetus.

Ehk lisaks märtsile võib lisanduda vajadus toetada tööandjaid ka aprilli ja maikuu töötasude maksmisel. „Arusaadavalt on viirusega seotud arengud olnud kogu aasta jooksul sellised, et praegu ei riski keegi täpsema prognoosiga, mis meid ootab ees,” sõnas rahandusminister. Tema hinnangul on mõistlik luua puhver, mis võimaldaks riigil olla tulevikuks valmis.

„Palgatoetus on siiamaani kõige paremini töötanud toetus – seda ütlevad ka ettevõtjad ise – ja seetõttu eraldivõetuna saab ta tõenäoliselt olema kõige suurem lisaeelarve kuluartikkel,” sõnas Pentus-Rosimannus. Pisut vähe, kuid siiski olulisel määral vahendeid on lisaeelarves plaanitud kõige vahetumale eesliinile ehk tervishoidu. See suurusjärk jääb üle 100 miljoni euro.

Sinna on arvestatud nii haiglate erakorralised kriisikulud kui ka vaktsiinide ostuks, vaktsineerimise korraldamiseks, koroonatestideks ning koroonaravimi hankimiseks mõeldud kulud.

"Eelmine valitsus arvestas, et viirusega seonduvad kulud saab katta eelmise aasta valitsuse reservfondi jääkidest. Nüüd on olukord aga kiiresti halvenenud. Nii testimine kui vaktsineerimine saavad lisaeelarvest rahastust," põhjendas rahandusminister Ärilehele saadetud vastuses.

Samuti plaanitakse lisaeelarve vahenditega taastada haigekassa reservkapitali mahud. Selleks, et inimesed haigena tööle ei kipuks, jätkub aasta lõpuni ka haigushüvitise maksmine alates teisest päevast. Ka selleks loodetakse leida vahendeid lisaeelarvest.

„Mis puudutab otse ettevõtluse toetamist lisaks palgatoetusele, siis on meil plaanis suunata täiendav raha sinna, kus ka eelmise aasta tulemuste analüüs näitab, et valu on kõige suurem,” rääkis Pentus-Rosimannus.

See tähendab 20-25 miljoni euro suunamist turismisektori toetuseks. Lisaks tuleks täiendavad toetuse ka siseturismi vereringele ehk nendele bussiettevõtetele, kes normaalsetes oludes peaksid aitama siseturismi elus hoida, kuid kellel täna pole võimalik piirangute tõttu tegutseda.

Riik võib töötutoetusi pikendada kriisi mõjul töötuks jäänutele

„Arutame ka töötuskindlustushüvitise pikendamist nendele, kes praegu keset kriisi oleks olukorras, kus see õigus nendele toetustele neile lõpeks – arutelu all on muudatus selliselt, et tööturu olukorrast sõltuvalt oleks õigus ja võimalus hüvitise saamise perioodi teatud raamides paindlikult pikendada ka edaspidi,” lisas rahandusminister. Jätkuks ka loome- ja spordiinimeste toetus.

„Üritused on jäänud ära terve aasta, nii et täiendav tugi on seal vajalik,” põhjendas ta. Ühtlasi kaalub valitsus ka täiendava toe pakkumist filmindusega seotud sektorile. Ühtlasi arvestatakse lisaeelarve koostamisel vahenditega pakiliste infotehnoloogiliste rakenduste väljatöötamiseks kui ka sotsiaalkaitsele, näiteks laste vaimse tervise heaks.

„Saab öelda, et lisaeelarvega me paneme kriisihaavadele korraliku plaastri. Eesti krooniliste murede ravimise juurde peame tagasi tulema kindlasti uue aasta eelarvega,” lausus rahandusminister. Pentus-Rosimannuse sõnul loodab valitsus lisaeelarve parlamenti tuua lähinädalatel. „Me tõesti loodame lisaeelarve kiirele arutamisele parlamendis,” sõnas ta. Valitsus jätkab tööd lisaeelarve kallal ka kogu eeloleva nädalavahetuse.