Läbirääkimised ummikus. Liit arvab, et järsk hinnatõus on turgu valitseva riigiettevõtte poolt kuritegelik

Peaaegu aasta kestnud Eesti Posti, Meedialiidu ja ajalehekirjastajate vahelised läbirääkimised jõudsid ummikseisu. Selle aja jooksul on vahetunud kolm ministrit, vabastatud Eesti Posti nõukogu esimees, ja järk-järgult kogu juhatus. Nõukogu esimeest ja juhatuse esimeest ei ole paigas tänaseni.

Eesti Post teenis 2020. aastal kõigi aegade suurima kasumi, milleks oli 9,6 miljonit eurot. Sellele vaatamata planeeritakse aastatel 2021-2024 enam kui kahekordistada perioodika kojukandetariife. 1. jaanuarist 2021 lisandus keskmiselt 8,7%, siis igal järgmisel aastal juba 24-35%. Sellise hinnatõusuga soovib Eesti Post lisada oma aastatulule 2,3 miljonit eurot.

Meedialiidu hinnangul on niivõrd järsk hinnatõus turgu valitseva riigiettevõtte poolt kuritegelik ja ka majanduslikult põhjendamatu. See põhjustab ajalehtede tellijaskonna kiire vähenemise ja Eesti Posti poolt loodetud lisatulu asemel hakkab tulu hoopis vähenema. Maapiirkondade kandevõrgu ülalpidamine kirjakandeks muutub riigi jaoks tänasest kulukamaks, sest siiani on kulu jagatud solidaarselt ajalehekirjastajatega.

Meedialiidu hinnangul hakkaks lähiaastatel kiirelt vähenema ka inimeste informeeritus ja ühiskonda kaasatus, eriti Tallinnast väljaspool maapiirkondades, kus paberleht on siiani kõige olulisem infokanal. Siiani on Meedialiit ja ajalehekirjastajad olnud Eesti riigiga ühel meelel, et inimesi tuleb kohelda võrdselt, sõltumata sellest, kas nad elavad Tallinnas või väljaspool. Lähiaastatel see lõppeks.

Tülikas lisakohustus

Siiani on Eest Post olnud kasumlik terviklik ettevõtte, mille kolm ärisuunda (kirjakanne, perioodika kojukanne ja postipakkide kohaletoimetamine) on kasutanud ühtseid äristruktuure, ka ühtset maapiirkondade kandevõrku. Täna üritatakse tõestada, et üha kasumlikum pakiäri on midagi täiesti iseseisvat ning kirjakanne ja perioodika kojukanne on Eesti Postile vaid tülikas lisakohustus.

Meedialiit ütleb, et tegelikkus on teistpidine ja seda tuleks hinnata pikemal ajajoonel. Tänast pakiäri ei oleks kui kirjakanne ja perioodika kojukanne ei oleks aastaid üleval pidanud Eesti Posti kõiki piirkondi katvat kojukandevõrku, millele järk-järgult rajati tänaseks kasumlikuks kasvanud pakiäri.

„Eesti Posti tänane juhtkond väidab, et kasumlik on vaid pakiäri ning muutunud seadusandlus (keelatud riigiabi) ei luba vaadelda kolme ärisuunda kui üht tervikut. Vaatamata Meedialiidu korduvatele päringutele, ei ole Eesti Post esitanud meile ka arvutusi, kuidas tekib ülikasumliku pakiäri kõrvale perioodika kojukande 2,3 miljoniline väidetav kahjum," ütleb liidu esindaja.

Meedialiidu ettepanekud

Esiteks vajavad meediamajad 5-aastast üleminekuperioodi paberlehtedelt digiväljannetele. 1. jaanuarist lisandus kojukandehinnale 8,7%. Järgnevatel aastatel ei tohiks hinnatõus ületada 6% aastas. Eesti Posti tänane ärimudel tõstaks hinda igal järgneval aastal 24-35%.

Teiseks, kui Eesti Posti roll on olla kasumlik ettevõte ja osutada kojukandeteenust turumajanduslikel alustel, siis on oluline maapiirkondade kojukannet doteerida, et trükiajakirjandus ei muutuks meediast sõltumatutel asjaoludel inimestele kättesaamatuks. Vastavalt Eesti Posti kulumudelile tuleks suurendada senist senist dotatsiooni (1,778 miljonit eurot) 2,3 miljoni võrra. Tegelikult saaks riik makstud dotatsiooni selle võrra suurema omanikutuluna tagasi.

Alternatiiv on muuta kojukanne avalikuks ülesandeks, nagu see varem oli. Tänane ärimudel - mida väiksem maht, seda kõrgem hind - viib paratamatult tupikusse, on Meedialiidu seisukoht.

Kolmandaks pakub liit välja, et jätkata tuleb ühiste kokkuhoiumeetmete otsimist: Eesti Posti ja Express Posti kojukandevõrkude ühitamine, loobumine esmaspäevasest kandepäevast, kirjakandjapõhiste pakkide tegemine trükikojas, postiljonide digitaalne kanderaamat jne.

Eesti Posti ettepanekud

Eesti Post leiab, et selleks, et perioodika kojukande hinnatõus ei oleks suurem kui 3% aastas, tuleks tõsta senine iga-aastane maapiirkonna riiklik dotatsioon (1,778 miljonit eurot) 2,3 miljoni võrra suuremaks. Seega 4,078 miljoni euroni. Lisadotatsooni vajadus oleks väiksem, 1,5 miljonit, kui õnnestub rakendada kokkuhoiumeetmeid (loobumine ühest kandepäevast, kirjakandjapõhised pakid jne.). Tegelikult saaks riik makstud lisadotatsiooni selle võrra suurema omanikutuluna tagasi.

Teine ettepanek on algatada postiseaduse muudatusettepanekud.