Aasta eriolukorra väljakuulutamisest. Ettevõtete varud on otsakorral ja eraisikute maksehäired on hüppeliselt kasvanud

Creditinfo analüüs ettevõtete ja eraisikute viimase aasta maksehäirete kohta näitab, et Eesti ettevõtted kohanesid kriisiga oodatust paremini, kuid jätkuva kriisi oludes on näha selgeid ohumärke. Eraisikute puhul kehtib sama. Väga oluline on, mil moel valitsus nüüd appi tuleb ja kuidas käituvad pangad.

Täpselt aasta aega tagasi, 12. märtsil 2020 Eesti valitsuse poolt väljakuulutatud eriolukord seoses koroonaviiruse levikuga mõjutas maksehäirete andmete põhjal kõige raskemalt turismi- ja majutussektorit, kus maksehäirete hulk on eelmise aasta algusega võrreldes kasvanud 37%. Kuid Eesti ettevõtluses tervikuna on uute maksehäirete registreerimine aastaga isegi viiendiku võrra vähenenud.

„Eeldatavasti võib maksehäirete vähenemise taga näha kriisiaja mõju ettevõtete riskiisule ehk otsuseid tehakse kaalutletumalt. Eelmise kevade kriisi kõige suurem mõju ilmnes kolmandas kvartalis, kus kvartali jooksul suurenes aktiivsete maksehäirete arv rohkem kui tuhande võrra, kuid tänaseks on olukord taastunud," kirjeldas Creditinfo Eesti tootearenduse juht Jaanus Leemets.

Eraisikute maksekäitumisele avaldas kriis mõju hilinemisega, milles oli oluline roll nii töötasuhüvitistel kui ka pankade ulatuslikel maksepuhkustel. 2020. aasta kolmandas kvartalis tõusis maksehäirete registreerimine siiski hüppeliselt, 26% võrra. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses olukord taas stabiliseerus ja jõudis kriisieelse ajaga sarnasele tasemele.

Tulevik on tume

Jaanus Leemets ütleb, et nad on positiivselt üllatunud, et maksehäirete arv on vähenenud. Seega eelmine aasta ei ole kokkuvõttes tekitanud võlgnevusi juurde vaid need on vähenenud.

Järeldus on see, et kindlasti on siin taga majanduse jahtumine teatud valdkondades. Mingit äri tehaksegi vähem. Arvame ja eeldame, et on ka tavapärane kriisimõju. Kriiside käigus alati muututakse kaalutletumaks. Otsuseid tehakse suurema analüüsi ja mõtlemise pealt," ütles Leemets meediale korraldatud ülevaates.

Tegevusalade lõikes oli palju üles-alla liikumisi. Üllatavam oli kinnisvarategevuste maksehäirete kasv, sest tehingute arvule kriis väga ei mõjunud. "Kui vaadata pikka ajalugu ja eelnevate kriiside kogemust, siis näeme seda, et kinnisvara on üks neist sektoritest, mille mõjud tulevad viivitusega, aga siis ka tugevalt," tõdes Leemets.

Kolm sektorit on aga muutunud tugevamaks, seda siis maksehäirete kontekstis. Kohati on vähenemised olnud väga suured. Nendeks sektoriteks on põllumajandus, metsandus, kalandus, tööstus ning kolmandana transport ja logistika.

Leemets ei ole aga optimistlik tuleviku osas. Kui panna kokku kaks suurt erinevust võrreldes eelmise aastaga - tervisekriis on tõsisem ja teisalt on kriisist enam mõjutatud ettevõtete varud otsa saanud - siis ei saagi pilt positiivne olla.

"Paljudel kordadel on välja toodud, et Eesti majandus sisenes kriisi päris heas seisus ja kindlasti koos toetuste ning pankade maksepuhkuste andmisega aitas see pigem hästi üle elada seda. Olukorra jätkumisel võime kardetavasti näha palju keerulisemaid olukordi. Suur küsimärk on, et kui suur peaks olema riigi abikäis, et selle aasta tõsisemat olukorda tasakaalustada. Seda saame hakata jälgima," ütles Leemets.

Eraisikute seis läks järsku hullemaks

Creditinfo analüüs näitab, et mõju eraisikutele on tulnud hilinemisega. Kriisi alguses olulist mõju näha ei olnud. Töötasu hüvitised ja maksepuhkused aitasid hästi. Eelmise aasta teises kvartalis uusi maksehäireid võrreldes eelmise kvartaliga ei tekkinud. Samas hakkas vähenema olemasolevate lõpetamine.

"Suur hüpe tuli kolmandas kvartalis. Kolme kuuga tekkis 24% rohkem maksehäireid. Kriisi mõju jõudis reaalsuses siis inimesteni. Töötasu hüvitiste mõju vähenes ja ka maksepuhkused hakkasid lõppema," rääkis Leemets.

Edasi on olukord küll stabiliseerunud. Selle taga on tõenäoliselt kohanemine. Leitud on uued töökohad või on elustandardeid oludele vastavaks kohandatud. Ollakse ka ettevaatlikumad riskide ja kohustuste võtmisel.

„On kolm tegurit, miks Eesti ettevõtlus kriisile nii hästi vastu pidas: riiklikud abimeetmed, panganduse tugev seis ja ulatuslikud maksepuhkused ning Eesti ettevõtete korralikud tagavarad. Tänaseks on aga ettevõtete varud vähemalt rohkem pihta saanud valdkondades kadunud ja tervisekriisi raskus samuti kordades tõsisem. See tähendab, et ka riiklikud abimeetmed peavad suurte probleemide vältimiseks olema selle võrra oluliselt laiaulatuslikumad," selgitas Leemets.