Oksjonimaja hindas 20-dollarilise kuldmündi hinnavahemiku 10-15 miljoni dollarini.

USA kingakaupmees ja -disainer Stuart Weitzman ostis 2002. aastal mündi 7,59 miljoni dollari eest. Tollel ajal tõi münditehing kaasa kallima mündi tiitli, kus varasem rekord löödi enam kui kahekordselt.

Mündi müüs USA valitsus, kes lahendas sellisel kujul kohtuvaidluse. See on ainus kord, kui lubati legaalselt erakätes omada 1933. aasta topelkotka kuldmünti. Et see oleks võimalik, andis USA mündikoda välja antud mündi osas korralduse, millega münt kulutati USAs ametlikuks maksevahendiks. Nii kummaliselt pole USAs ühegi mündi kasutatust autoriseeritud.

Numismaatikute ringkondades on see münt juba kirgi kütnud ligi 80 aastat. Tegemist on USA viimase kullast käibemündiga. USA müntis kuldmünte alates 1795. aastast.

Münt pidi käibele minema, kuid USA mündikoda ei lasknud münti käibele. Mündi kujunduse tellis USA president Theodore Roosevelt. Sama president tühistas 1933. aastal USAs kullastandardi.

Seda münti ei lastud kunagi ametlikult ringlusesse. Kõik mündid peale kahe muuseumiile mõeldud eksemplari pidi hävitatama. Nii siiski ei läinud. Juba 1937, aastal ujus kusagilt turule mitu sellist kuldmünti. USA salateenistus algatas 1944. aastal uurimise, kus jõuti järeldusele, et antud mündid on varastatud USA valitsuselt ja nende omamine on keelatud.

Küll aga osteti kummalisel moel paar nädalat enne USA salateenistuse 1944. aasta uurimise algust üks 1933. aasta topeltkotka münt, millele väljastati arusaamatutel asjaoludel ekspordiluba.

Münt jõudis kuningas Farouki kogusse, kus see oli kuni 1954. aastani. Seejärel müüs Egiptuse Vabariik münti oksjonil. USA riigikassal õnnetus münt ringlusest kõrvaldada ja keegi ei tea, mis sellest mündist sai. Müsteerium lahenes 1996. aastal, kui USA salateenistus konfiskeeris mündi New Yorgi Waldorf-Astoria hotellis. Järgnes kohtulahing, kus lagedale toodi mündi ekspordiluba. Asi lahendati sedasi, et münt tohtis olla eraomandis.

2005. aastal ilmus välja veel kümme 1933. aasta kuldkotka münti ühe perekonna valdusest, keda USA salateenistus 1944. aastal uuris. Järgnes uus kohtulahing. Kohus otsustas, et antud mündid on USA valitsuse omand, mida ei tohi kunagi müüa. Samas kinnitati Stuart Weitzmani mündi osas erand, kuna see oli seaduslikult riigist välja viidud.