Restoranide päästerõngas kriisis? Kui palju söögikohad kullerfirmadele maksavad?
(49)
Samal ajal kui suuremad toidukulleri firmad küsivad restoranidelt kuni 30% vahendustasu toidu eest, on mitmed kohalikud ettevõtted tulnud restoranidele vastu ja pakkunud erinevaid lahendusi, et toidukohtadele rohkem raha kätte jääks.
“Paljud inimesed ei teagi kui suure osa kasumist nende lemmikrestoranid peavad ära andma,” kommenteeris olukorda nosi.ee asutaja Ivar Jaanus.
Nosi alustas tegevust eelmisel kevadel kriisi alguses, et restorane aidata ja päästa neid suurtest vahendustasudest. “Tuntud platvormid teevad küll sooduskampaaniaid aga kinni maksavad selle just restoranid, kellel niigi ääretult raske olukord,” lisas Jaanus.
“Kui mujal maailmas tulid suured kuller platvormid restoranidele vastu ja alandasid ajutiselt oma vahendustasusid (mõnelpool Euroopas ja USAs piirati vahendustasu isegi seadustega), siis Eestis millegipärast seda ei tehtud,” meenutas Jaanus eelmist kevadet.
Nosi asutaja toob välja, et olukorras kus restoranide kogu käive on liikunud internetti, paneb nad üli raskesse olukorda. Nosi küsib oma vahendustasuks viis protsenti ja toidu viib vajadusel kohale nende kullerpartner ZityCity.
Restorane põlvili suruda ei tohi
Teine restorane abistav ettevõtmine on Ordly. Henrik Antsov on üks Ordly asutajatest. Ka tema näeb, et restoranidele suurte toidukullerite allahindlus kampaaniatest ei piisa, kui toidukohad soovivad veel peale kriisi elus püsida. Antsov toob välja, et praeguses olukorras on kulude kokkuhoid tähtis, kui seda ei suudeta, siis kaua elus ei püsita. “Praeguses olukorras ettevõtetelt võtta ära ja neid põlvili suruda, ei ole sobiv,” märgib Antsov.
Ordly juhi arvates on hetkel toidukohtade suurim viga see, et kui tehakse endale reklaami, siis suunatakse klient toidukullerite äppi, kus restoran konkureerib kümnete teistega. Ordly pakub aga lahendusi otse kliendi kodulehele.
Selle, kuidas toit kliendini jõuab, jätavad nad restorani enda otsustada. “Eks igaühe tutvusringkonnas on praegu keegi, kes on töötu või kellel oleks hea meel, kui ta saaks kullerina kasvõi toitu klientidele kätte toimetada,” tõi Antsov välja ühe näite, kuidas restoran saaks rohkem raha endale jätta ja toidu kohale viimise ise planeerida.
