Iluteenused jäeti taas avatuks. Liidu juht: me peaksime saama toetust ja olema nö eesliini töötajate nimekirjas
(170)
Eesti Kosmeetikute Liidu juhatuse liige Piret Kesküla ütleb, et liidu liikmetega vesteldes ilmnes, et ilusalongide avatuks jätmine siiski kahjuks selle valdkonna olukorda oluliselt ei päästa. Erinevuseks on justkui täituvusnõue, mis on täna 25%, aga tänaseks juba peaaegu kogu aasta vältel on salongides seda piirangut siiani jälgitud. Selleks, et vältida inimeste kokkupuuteid ja tagada võimalused viiruse leviku vältimiseks.
"Klientide ostujõudlus on langenud arusaadavatel põhjustel - suur hulk kliente on kaotanud töö või peavad hakkama saama oluliselt väiksema sissetulekuga. Ka mahud langevad, kuna klientidel soovitatakse tungivalt kodus püsida, mis ka arusaadav. Kui ilusalongides on nõutav 25 % täituvust, siis ilmselgelt kõik töötajad enam üheaegselt tööl viibida ei saa ning tavapärane töörütm on oluliselt häiritud. Suuremates salongides töötavad erinevate teenuste pakkujad, kelleks on kosmeetik, maniküür, pediküür, juuksur, massöör jne" selgitab Kesküla.
Ta lisab, et ühtlasi on oluliselt tõusnud ka kulud isikukaitsevahenditele kuigi ilusalongides ja -kabinettides on tagatud ka varasemalt hügieen- ning antiseptika nõuded. Standardabinõud, mis on kasutusel kliinikutes ja meditsiiniasutustes ,on igapäevaselt kasutusel ka ilusalongides - see tähendab käte hügieeni, isikukaitsevahendite kasutamist, respiratoorset hügieeni, seadmete puhastamist, desinfektsiooni, sterilisatsiooni, töökeskkonna puhastust.
"Seejuures toon välja ka, et teenuse spetsiifikast lähtudes on soovituslikult igapäevaselt maski kasutamine näiteks küünetehnikutel. Rendikulu on samuti kõigil iluteenust pakkuvatel ettevõtjatel, see reeglina vähenenud ei ole. Kõik need lisakulud ja vähenenud tulud eeldavad, et ka iluteenindajad kvalifitseeruksid toetusmeetmetele," räägib Kesküla.
Mida aga öelda peaminister Kaja Kallase sõnade peale, et ilusalonge ei panda kinni põhjusel, et eelmisel kevadel liikusid iluteenused kodudesse ning riigil polnud võimalik piirangute järgimist kontrollida?
"See, et iluteenus võib liikuda kodudesse, mainis juba endine peamisister hr. Ratas. Iluteenuse kodudesse liikumisel ei olnud põhjust kuna salonge ei suletud ning töö jätkus. Küsimus on pigem teadlikes teenuse tarbijates. Kahjuks küll võib sellise olukorra tekitada teenuse osutamise piirang salongis, mis viib teenuse pakkuja olukorrast väljapääsu otsima, et ennast ära elatada. Kuna iluteenuse sektorile otseselt ühtegi kriisiabi meedet ei ole rakendunud, siis on olukord keeruline. Ometi peaksime ka meie lisaks toetuse saajate nimekirjale kvalifitseeruma ka ka eesliini töötajateks. Vältimatu kehakontakti tõttu," usub Kesküla.
