13. märtsil 1986 käivitunud rahamasin on aidanud luua tuhandeid miljonäre ja palju miljardäre. Juba kümne aasta jooksul avalikust aktsiapakkumisest sai Microsofti asutajast Bill Gatesist maailma rikkaim inimene, kirjutab Celebrity Net Worth.

Kui rikas oleks keegi täna, kes ostis 13. märtsil 1986 10 000 dollari eest Microsofti aktsiaid, mida 35 aastat hoiti ja koguti dividendi?

4. aprillil 1975 asutasid lapsepõlvesõbrad Bill Gates ja Paul Allen New Mexico osariigis Albuguerque linnas vastavalt 20- ja 22-aastasena Microsofti. Samas linnas asus ka ettevõte Micro Instrumentation and Telemetry Systems (MITS).

Ettevõtte asutajaid ühendas huvi arvutite ja programmeerimise vastu

Seattle'i Lakeside koolis õppinud noori ühendas huvi arvutite ja programmeerimise vastu. Allen astus Washingtonis ülikooli, kus ta kahe aasta pärast välja kukkus. Edasi viis tema tee Bostonisse, kus ta asus tööle Honeywellis. Juhtumisi asus tema kontor paari minuti kaugusel Harvardis, kus Gates oli õpinguid alustanud.

1972. aasta jaanuaris ilmus Popular Elecronicsi ajakirjas lugu MITSi viimasest leiutisest, milleks oli arvuti Altair 8800. Legendi kohaselt jalutas Allen ja märkas ajakirjakaant. Ta ostis ajakirja, otsis üles Gatesi ning veenis teda vajadusest lahkuda Bostonist. Nad läksid tagasi Albuguerque, kus hakkasid Altairile operatsioonisüsteemi arendama.

MITSi juhid olid loodud operatsioonisüsteemist vaimustuses ning palkasid noored tarkvara kirjutama. Kui Allenil ja Gatesil olid suuremad plaanid, mistõttu nad hakkasid varsti ise ettevõtjateks.

1979. aastal koliti Microsoft Seattle.

11. juunil 1980 õnnestus Microsoftil palgata äri arendama Gatesi sõber Steve Ballmer, kes oli ettevõtte 30. töötaja.

IBMil oli tarvis operatsioonisüsteemi, kuid Microsoft oli sobiva tarkvara arendamisest kaugel. Gates otsis üles Seattle'is elava arendaja Tim Patersoni ja ostis tarkvara 86-DOS. Gates ostis tarkvara 100 000 dollari eest. Gatesi meeskond tegi tarkvaras väikseid muudatusi ja nimetasid operatsioonisüsteemi MS-DOSiks. IBM oli tarkvaraga väga rahul. Järgnes üks geniaalsemaid äriotsuseid. IBMile ei müüdud MS-DOSi kasutusõigust, vaid müüdi tarkvaralitsents. Sedasi jäi Microsoft edasi MS-DOSi omanikuks ja võis seda ka teistele huvilistele litsentseerida.

Järgnes suur tarkvara arendamine ja ettevõtte kasvulugu

1981. aastal kuulus Steve Ballmerile kaheksa protsenti ettevõttest. Allenil kuukus 25 protsenti ja Gatesile 45 protsenti. Ülejäänud 22 protsenti kuulus idufirmade maailma õnnelikumatele inimestele.

Saabus IPO päev. Microsoft ei olnud ainuke tarkvaraettevõte, mis läks 1986. aasta märtsis börsile. Päev enne Microsofti IPOt läks Larry Ellisoni Oracle börsile. Oracle plaanis pakkuda 2,1 miljonit aktsiat hinnaga 15 dollarit aktsia. Esimese börsipäeva lõpus maksis Oracle aktsia 19,25 dollarit.

Börsileminek käivitas investoritele rahamasina

See oli Microsofti aktsiapakkumist korraldanud pankuritele positiivne signaal, mille pärast tõsteti Microsofti aktsia pakkumishinda 16 dollarilt 21 dollarini. Aktsia avanes kauplemiseks hinnaga 25,75 dollarit. Esimese börsipäeva lõpus maksis aktsia 27,75 dollarit. Esimese börsipäeva lõpus oli kompanii turuväärtus 780 miljonit dollarit. Gatesi rikkus ulatus 350 miljoni dollarini, Alleni oma 195 miljonini ja Ballmeri oma 51,5 miljoni dollarini.

Gates müüs esimesel börsipäeval ainult 1,6 miljoni dollari eest aktsiaid. Börsile mineku päeval polnud ta isegi Seattle'is vaid puhkusel Austraalias. Ta kasutas IPOst saadud 150 000 dollarit ja maksis ennetähtaegselt Seattle'i kodu hüpoteegi.

Microsoft kasvas kiiresti. 1990ndaks aastaks ületas aastakäive miljard dollarit ja 1997. aastal kümme miljardit dollarit. Läinud aastal ulatus ettevõtte käive 143 miljardi dollarini, teeniti 53 miljardi dollari suurune ärikasum ning aktsionärid said 35 miljardit dollarit dividende. Ettevõtte värskeim turuväärtus ulatus 1,7 triljoni dollarini.

Bill Gatesi varandus kasvas 137 miljardi dollarini. Gatesile kuulub alla 1,3 protsendi Microsoftist.

Paul Allen läks Microsoftist minema ja kasutas oma varandust investeerides Dreamworksi ja kinnisvaraportfelli. Kui Allen suri 2018. aasta oktoobris, oli tema varanduse suuruseks 20 miljardit dollarit.

Steve Ballmer asus 2000. aastal Bill Gatesi tagasiastumise järel Microsofti juhtima. Seda tööd tegi ta 2014. aastani. Mehele kuulub 333 miljonit Microsofti aktsiat ja rikkus ulatub 87 miljardi dollarini.

Kuid kuidas läks 1986. aastal investeeritud 10 000 dollaril?

IPO päeval 10 000 dollari eest ostetud aktsiad olid reedel väärt 32 215 680 dollarit. Kui Microsoft jätkab kvartalis 56 sendise dividendimaksega, siis kvartalis tuleb dividende 76 769 dollarit ehk aastas 307 076 dollarit.