Viimastel päevadel on aktsia isegi tõusnud, kuigi mitmed Euroopa suurriigid lisaks väikeriikidele on teatanud ajutiselt nende COVID-19 vaktsiini süstimise peatamisest.

Lisaks on ettevõttel halb foon seoses juba tavapäraseks saanud teadetega, et lubatud mahus koroonavaktsiini tarnida ei suudeta. Viimasel on pigem hullem mõju laialdasemalt börsidele, kuna kuigi AstraZeneca pole ainuke koroonavaktsiini tootja ja müüja, lööb see segamini riikide kiire vaktsineerimise plaane. Seda loetakse pikaajaliseks võtmeks, et elu saaks pöörduda tavapärasematele radadele, koroonast tingitud piiranguid saaks vähendada, tervishoid kriisist välja tuua ja majandus saaks hoo sisse.

Täna tõusis AstraZeneca aktsia Stockholmi börsil 2,8 protsenti, 848,70 Rootsi kroonini. Pika ajalooga ettevõtte aktsiaga tehakse ka tehinguid Londoni börsil ning aktsia hoiutähega kaubeldakse ka USAs.

Praeguse vormi sai ettevõte 1999. aastal, kui Rootsi ettevõte Astra ja Briti Zeneca liitusid. Ettevõte on sage ülevõtmistehingute tegija, kuid aegajalt müüb ka ettevõtteid või osalusi. Astra ajalugu läheb tagasi aastasse 1913. Zeneca eraldus 1993. aastal Imperial Chemical Industries nimelisest kompaniist.

AstraZeneca haare on globaalne. Kui aktsia hinnalangust võib seostada COVID-19 teemaga, siis majandustulemusi sellega seostada ei saa. Ettevõtte tooteportfellis on palju ravimeid ja värkseimate neljanda kvartali tulemuste alusel kasvas näiteks väga hästi vähiravimite müük.

Neljanda kvartali käive kasvas aastaga kümme protsenti, 7,4 miljardi dollarini. Ettevõttele on suurim turg USA, järgnevad arenevad turud ja alles seejärel Euroopa. Investorite poolt väga jälgitud kasum aktsia kohta kasvas neljandas kvartalis aastaga 249 protsenti, 78 sendini aktsia kohta. Kogu läinud aasta kasum aktsia kohta kasvas 142 protsenti, 2,44 USA dollarini aktsia kohta.

128,6 miljardi dollari suuruse turuväärtusega ettevõtte tulemuste kohta on lootust rohkem teada saada 30. aprillil, kui avaldatakse esimese kvartali majandustulemused.