Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus selgitab tänavust lisaeelarvet. „ Läinud aasta lõpul kinnitatud laenulimiiti 8 miljardit eurot me ei muuda ehk et lisaeelarve mahub sinna sisse ja limiidi mõttes oleme sellest umbes poole peal. Aga sellises mahus ja majanduslikus olukorras lisaeelarvet tehes saab selle kate olla ikkagi laen. Ajaliselt on nii, et aastane täpne laenukava selgub koos kevadise majandusprognoosiga, mis valmib aprilli algul. Laenu võtmine on kavas sel aastal heakskiidetud eelarvega nagunii – esimene, üle 100 miljoni euro suurune võlakirjade emiteerimine tuleb märtsi lõpus ja seda oleks tulnud teha nagunii rahavoo juhtimiseks.”

Ministri sõnul on nii, et kui praegu valusalt pihta saanud sektoreid ei toetataks, ei suudaks majandus ka viiruse taandumisel kiiresti taastuma hakata, mis lööks omakorda riigi tulusid ja laenuvajadus võib suuremakski kujuneda.