Targalt käitusid inimesed, kes ei läinud koroonakriisi haripunktis paanikasse. Nad kasutasid odavmüüki varade soetamiseks

Koroonakriisi lahvatamisest on möödunud pisut enam kui aasta ning on paras hetk vaadata tagasi majanduses toimunule ning püüda prognoosida lähikuude perspektiive, kirjutab Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas.

2020. aasta läheb börside ajalukku kiire hindade langusega ning sellele järgnenud veel kiirema turgude taastumisega, lühiajaliselt negatiivsete naftahindadega ning rohepöörde läbimurdena. Maailma juhtivate riikide majanduslangus oli viimaste kümnendite suurim ja seda riikide ning keskpankade tugevast fiskaal- ning monetaarstiimulitest hoolimata.

Tarbijahinnad odavnesid, varad kallinesid

Majanduse seiskumise ning üleüldise ebastabiilsuse tingimustes nägime möödunud aastal üle pika aja Eestis üheksa kuu jooksul deflatsiooni. Samal ajal saime reaalajas esireas istudes jälgida varade hindade kiiret ülespoole liikumist. Eurodes mõõdetuna on Tallinna börsi indeks aastaga kallinenud 52%, Eurostoxx 600 49%, SP500 54% ja Nasdaq 100 72%. Bitcoini hind on sama ajaga kallinenud 11,3 korda! Kinnisvaraturg, mille prognoositi kiiret kokkukukkumist, suutis samuti paljusid üllatada. Majanduskriisist hoolimata kasvas korterite keskmine ruutmeetri hind Eestis möödunud aastal ligi 7%. USA kinnisvarahinnad kasvasid möödunud aasta viimases kvartalis viimase 30 aasta kiireimas tempos ning saavutasid kõigi aegade rekordtaseme. Euroalal keskmiselt kallines kinnisvara eelmisel aastal veidi üle 5%.

Targalt käitunud ei sattunud paanikasse

Mida me sellest kõigest järeldada võime? Majanduslikult targalt käitusid need inimesed, kes ei läinud koroonakriisi haripunktis paanikasse ning kasutasid finantsturgudel valitsenud odavmüüki varade soetamiseks. Õnnelikud olid need, kes töötasid sektorites, mis ei saanud koroonakriisis nii palju pihta. Eeskätt IT ja telekommunikatsiooni toel suurenes keskmine palk Eestis eelmisel aastal 2,9 protsendi võrra. Stabiilse töökoha olemasolul oli võimalik võtta eluasemelaenu keskmise intressimääraga 2,28% aastas. See on Euroala keskmisest küll selgelt kallim, kuid samal ajal oli ka kinnisvarahindade kallinemine Eestis kiirem ning mõistlikus koguses võõrvahendite kaasamisega oli võimalik enda netovarade väärtust kasvatada.

Eesti kohutavatest koroonanumbritest hoolimata liigub maailm tervikuna koroonarindel paranemise teel. Iisraeli edulugudest ja majanduse taasavamisest on palju kirjutatud. Nüüd võib siia ritta lisada ka Suurbritannia ja USA. Joe Bideni üks peamisi valimislubadusi oli rohepöörde kõrval vaktsineerida tema esimese 100 valitsemispäeva jooksul vähemalt 100 miljonit ameeriklast. 50% eesmärgist täideti 37 päevaga ning uute ja paremate vaktsiinide saabumine kiirendab seda tempot veelgi.

Finantsturud ei jää kinni päevaprobleemidesse

Finantsturgudele on omane mitte jääda nii väga kinni päevaprobleemidesse ning vaadata vähemalt pool aastat ettepoole. Vaktsineerimistempo kiirenemine, inimeste kindlustunde suurenemine, ülemaailmse nõudluse paranemine ning toorainete hindade kallinemine on lisaks varahindade tõusule üha enam fookusesse tõstmas ka tarbijahindade kasvu. Inflatsioon on küll kiirenemas, kuid nõrgenenud tööturu tõttu ei tohiks lähiajal siiski oluliselt kasvada. Swedbanki hinnangul tõusevad tarbijahinnad sel aastal Eestis 1,3% ning järgmisel aastal 1,7%. Samal ajal ootame keskmiselt 3,5%-st palgakasvu.

Kuna palgakasv ületab endiselt hindade tõusu ning keskpankade ning valitsuste stiimulmeetmed jätkuvad, siis puhub varahindele endiselt soodne pärituul. Üha suurem osa inimesi on mures enda säästude ostujõu langemise pärast, sest arvelduskontol ning deposiitidel seisvale rahale ei maksta ka sellel aastal intresse. Uute korterite osas on juba näha defitsiiti, sest vähenev pakkumine ning kasvav nõudlus on väljendumas edasises varahindade kasvus. Kevade saabudes lähevad üha enam hinda ka häid dividende maksvate kohalike börsifirmade aktsiaid, mille dividendimäärad suudavad elukalliduse tõusu ületada mitmekordselt. Indeksitesse investeerimise populaarsuse taustal on inimesed viimaks avastanud ka kolmanda pensionisamba mõtte - koosnevad need ju samamoodi madala kulumääraga globaalsetest hästi hajutatud indeksitest, kuhu raha paigutades saab riigilt iga-aastaselt sissemakselt veel viiendiku tulumaksu tagasi! See on korralik täiendav tootlus, mille teenimiseks ei tule arutuid riske võtta.

Investorid peavad ise toimuvat jälgima

Hetkel puhub küll varahindade purjedesse pärituul, kuid iga investor peab ise jälgima, et tuul tormiks ei paisuks ja purjed räbalaks ei kisuks ning halvimal juhul ka paati põhja ei veaks. Riigid on koroonakriisile kulutanud üüratuid summasid, mis tähendab tulevikus maksukoormuse kasvu. Majanduslikult ei ole võimalik, et üha kõrgemale kasvav riikide laenukoormus ei too ühel hetkel kaasa intressimäärade tõusu. Keskpankade positiivsest retoorikast hoolimata on USA pikemaajaliste intressimäärade tõus juba vaikselt võlakirjainvestoreid survestamas. Intressikõvera pöördumine koos kasvava inflatsiooniga on midagi, mis ka aktsiaturule volatiilsust lisaksid.

Pensionireformiga sai selgeks, et tulevikus peavad inimesed üha enam enda finantsasjade eest ise vastutust võtma. See võib alguses tunduda keeruline ja ehk pisut hirmutavgi, kuid hea tahtmise korral on kõik võimalik.