Lisaeelarve seletuskiri majandusolukorrast Eestis: koroonakriisi tagajärjed on olnud kardetust väiksemad
(16)
Eile õhtul valitsuse poolt heaks kiidetud lisaeelarve seaduseelnõu annab ka ülevaate majanduse hetkeolukorrast ning väljavaadetest. Tegevusalade lõikes on olukord eriilmeline.
Lisaeelarve eelnõust selgub, et koroonakriisi tagasilööki majandusele peetakse arvatust leebemaks. Tõhusaimaks ja olulisemaks kriisileevendus meetmeks arvatakse märtsist juunini makstud palgatoetust. Praxise hinnangul aitas see meede säilitada 65 000 töökohta.
Majanduslangus üks Euroopa väikseimaid
Eelnõu paljastab, et 2020. aasta kokkuvõttes oli Eesti majanduslangus üks Euroopa väiksemaid. 2020. aasta teises pooles füüsilisi piiranguid kaupade piiriülesele liikumisele sisuliselt ei olnud, mis väljendus ka tööstussektori ja kaubaekspordi kasvu taastumises viimases kvartalis. Kriisi mõjutusi on alates eelmisest kevadest peamiselt tunda saanud teenused, sh turismi- ja transporditeenused.
Sissetulekute kasv pidurdus
Sissetulekute kasv pidurdus tänu kriisi esimesele lainele, mil töö kaotas ligi 14 000 inimest. Üleriigilised piirangud on küll koondamiste arvu suurendanud, kuid töötute arvu kasv ei ole selle tõttu oluliselt kiirenenud ning töötuse määr on olnud arvatust madalam.
Tarbijahinnad langesid
Tarbijahinnad alanesid 0,4% tänu koroonakriisile ja aktsiisilangustele. Hindade muutust survestas globaalse nõudluse vähenemine, tänu millele olid naftatoodete hinnad languses. Lisaks mõjutas hindu reisimispiirangud ning välisturistide puudus.
Tagasilöök majandusele väiksem kui eelmisel kevadel
Mitmed tegevusalad, näiteks tööstus, on kohanenud uute oludega ning valitsuse poolt kehtestatud piirangud nende majandustegevust olulisel määral ei mõjuta. Lisaks on turismiga mitte seotud ekspordinõudlus siiski valdavalt säilinud. Eelkõige võib tagasilööki oodata majutuses, toitlustuses, osades reisijaveo harudes ning meelelahutuses. Seetõttu võivad uued piirangud neis sektorites oluliselt tõsta pankrottide ning koondamiste arvu.
