Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus juhtis 641 miljoni eurost lisaeelarvet tutvustades tähelepanu sellele, et üks oluline osa lisaeelarvest ei ole üldsegi seotud COVID-19 kriisiga, vaid puudutab hoopis eelmise valitsuse tehtud pensionireformi. Lausa pea kuuendik summast ehk 117 miljonit lisaeelarve eurot paigutatakse valitsuse reservi, et sügisel saaks hakata teisest pensionisambast lahkujatele keda on tänaseks juba üle 120 000 inimese kompensatsioone välja maksma.

Kuivõrd kriisi ajaks peatas eelmine valitsus riigipoolsed 2% sissemaksed teise pensionisambasse ja need taastatakse tänavu 31. augustil, lubas Jüri Ratase valitsus peatamise ka sambasse kogujatele heldelt kompenseerida, küll alles alates 2023. aastast.

Nüüd lisaeelarvet tehes selgus aga, et pensionireformiga vastu võetud uues seaduses on punkt, mis käsib sambast raha väljavõtjale ärajäänud maksed kompenseerida kohe sambast lahkudes. „See tuleneb seadusest ja see oli eelmisel valitsusel ka eelarvereale kirjutatud, aga selle katteks polnud ühtegi eurot. Nüüd lähebki lisaeelarvest 117 miljonit valitsuse reservi, et selgudes, kui palju sügiseks sambast lahkujaid on, saab sellest rahast kompenseerimist alustada," ütles Pentus-Rosimannus.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, pensionireformi vedanud erakonna Isamaa liige Aivar Kokk selgitab, et eelmisel aastal eelarvet tehes ei olnud selge, kuidas riigikohus pensionireformi osas otsustab ja kas ning kuidas muudatustega saab edasi minna. Seega tõesti ei tehtud toona ka vastavat eelarverida ja kulueraldust. Kokk jätab küll vastates targu mainimata, et riigikohus tegi otsuse 20. oktoobril ning riigikogu võttis riigieelarve vastu alles 9. detsembril...

"Põhjus, miks lahkujatele maksete peatamine kompenseeritakse sel aastal, peitub selles, et inimestel on õigus saada korraga kogu teise pensionisambasse kogutud raha. Pärast teisest sambast lahkumist on võimalik liituda sellega alles kümne aasta pärast," rääkis Kokk.

"Toonast riigieelarvet koostades oli pensionireform seaduseelnõu veel riigikohtus ning sel hetkel ei olnud ühelgi vaidlusosapoolel ettekujutlust, kas riigikohus nõustub või ei nõustu presidendi etteheidetega. Seetõttu ei olnud eelarves ette nähtud konkreetseid pensionireformiga kaasnevaid tulusid ja kulusid. Tänaseks on teada, et teisest pensionisambast lahkub üle 100 000 inimese.

Väljavõetavalt summalt, mis on enam kui miljard eurot, tuleb tasuda ka tulumaks. See tähendab riigile täiendavat tulu, millega on võimalik kompenseerida seaduses ette nähtud maksed teisest pensionisambast lahkujatele. Riigieelarve strateegias oli arvestatud, et alates 2023. aastast riik kompenseerib peatatud maksed. Nüüd küsiks rahandusministrilt, et miks ta selle tuluga 2021. aasta lisaeelarves ei arvesta ja prognoositavaid tulusid varjab," küsib Aivar Kokk.

Rahandusministeeriumist selgitati, et äsjavalminud lisaeelarvesse ei kantud täiendavat tulumaksu seepärast, et sellist tulu ei arvestatud ka 2021. aasta (põhi)eelarves. Sisuliselt tähendab see, et tulud olid toona ja ka nüüd lisaeelarve tegemisel niivõrd prognoosimatud, et pigem otsustati need välja jätta. Täpse arvutuse saab aga teha juba aprilli algul avalikustatavas kevadises majandusprognoosis, sest siis on lukku löödud ka n-ö esimese lainega pensionisambast lahkujate arv ja neilt riigikassasse laekuv tulumaks.

"Lisaeelarves oli oluline ette näha kulud, ilma milleta ei oleks olnud võimalik II samba lisamakseid teha. Seadusest tulenevalt on riigil kohustus II sambast raha väljavõtjale ära jäänud maksed kohe kompenseerida," edastas rahandusministeeriumi pressiesindaja Märt Belkin.