Bolt on Suurbritannias surve all. Ühe sõitja kaebus võib neile kaasa tuua väga olulise muutuse: "Nad on hullem kui Uber"

Uber annab Suurbritannias oma 70 tuhandele sõidujagajale pärast tööalase kaasuse kaotamist töötajaõigused. Konkureeriv platvorm Bolt ei ole oma edasises tegevusplaanis selgusele jõudnud. Samas on nad riigis sattunud surve alla ning tõenäoliselt peavad ka temad oma juba 30 000-le sõitjale sama pakkuma.

Uber kaotas Suurbritannia Ülemkohtus tööalase kaasuse ning avaldab nüüd, et liigitab oma 70 tuhat Suurbritannia sõidujagajat töötajateks, kellel saavad olema õigused miinimumpalgale, puhkusetasule ning muudele töötamisega kaasnevatele õigustele. Suurbritannia saab esimeseks riigiks, kus Uber muudab oma tavapärast ärimudelit. Firma ei ole veel avaldanud, kui palju selline pööre ettevõttele kaotust võib tuua.

Mida plaanib teha konkureeriv platvorm Bolt?

Bolti esindaja Eestis Marilin Noorem sõnab, et kuna tegemist on väga suure muutusega, millel lai seadusandlik põhi taga, ei osata veel öelda, mida Bolt ette võtab. Noorem lisab aga, et tõenäoliselt on Suurbritannia poolel muudatusi oodata, kuid milliseid, seda Bolti esindaja ei täpsusta.

Bolt seisab silmitsi sama tulemusega

Bolt seisab silmitsi kohtumenetlusega, kus üks nende juhtidest Andrei Donisa firma peale kaebuse esitas. Donisa vallandati Boltist, sest mees soovis töötamisega kaasnevaid õigusi nagu miimimumpalka, haigushüvitist jmt. Mehe sõnul on Bolt hullem kui Uber, sest suhtub oma 30 000 juhi õigustesse ükskõikselt.

Donisa ütles, et Bolt blokeeris ta oma süsteemis, sest ta ei võtnud vastu piisaval määral vedusid. Nimelt kogub Bolt teavet selle kohta, kas nende juhid aktsepteerivad töökäske või loobuvad neist. Donisa ütleb kohtuasjas, et nad ei olnud mingeid miinimumnõudeid sõitude või tundide arvude kohta kokku leppinud. Ta ütleb, et lükkab tagasi vaid tööd, mis toovad kaasa liiga lühikese sõidu, kus tellija asub liiga kaugel või kus kliendil on madal reiting, mis võib viidata turvalisusriskile.

"Bolt ütleb, et ta on eetiline, aga mis puudutab sõitjate õigusi, siis on nad hullem kui Uber. Meile ei hüvitata haiguspäevi, puhkusetasusid ei maksta ning meil ei ole ka garanteeritud miinimumtasu. Üks õigus, mis meile antakse, on väidetavalt siis see, et meil on õigus otsustada, kuidas ja millal me töötame. Seda võimalust ma kasutasin ning mind karistati selle eest. Me peame sellele vastu seisma," ütleb ta.

Donisa selja taga on ka ametiühing, mis varem on võitnud juhtumid Addison Lee ja äsja ka Uberi vastu.

Bolti suur kontroll

Bolti süsteem karistab juhte, mis aktsepteerivad vähem kui 50% sõitudest, mida neile pakutakse. Olenevalt eksimiste arvust võib karistus ulatuda 24 tunnist kümne aastani.

Donisa ütleb, et Boltil on sõitjate üle "suur kontroll". Nad teavad, kus juhid on, kui nad on sisse logitud. Samamoodi otsustavad nad, millist tööd juhtidele pakkuda ning monitoorivad, kui kaua nad sõidavad. Nad panevad paika ka sõidutasud ning vahendavad raha.

Ta ütles, et teenib Boltiga tavaliselt 160 naela nädalas. Uberiga lisandus 580 naela. Kulud on samal ajal 330 naela kanti, mis tähendab, et ta teenib kokkuvõttes vähem kui kohalik miinimumtasu ehk 8,21 naela tunnis.

Bolti kõneisik ütles The Guardianile: "Kõrgel tasemel ja usaldusväärne teenus on kriitilise tähtsusega. Rõõmsad kliendid toovad lõpuks rohkem raha meie sõitjatele, sest nad saavad Boltiga rohkem sõita. Meie komisjonitasud on väiksemad kui teistel platvormidel."

Eestis veel miski ei muutu

Kas ka Eestis võiksid sõiduteenust pakkuvad platvormid oma sõidujagajad töötajateks liigitada ning neile töötaja õigusi võimaldada?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Pille Ossul kommenteerib: "Eestis kehtib lepinguvabadus ja pooled saavad kokku leppida sellise lepinguliigi, mis konkreetsele töösuhtele kõige paremini sobib. Tööõiguse regulatsioon kuulub sotsiaalministeeriumi haldusalasse ja MKM sellesse sekkumas ei ole. "