"Kuna ma ei teadnud, millega seisan silmitsi, vaid oli suur soov, ambitsioon ja arusaam „aga miks mitte?", siis see aitas jõuda soovitud tulemuseni. Kui kõik sai valmis, tulid töötajad mu juurde sõnadega, et nad ei uskunud hetkekski, et see õnnestub nii kiiresti. Võib öelda, et elasin selle nimel mitu kuud tehases. Iga päev lahkusin sealt hilisõhtul või kesköö paiku," räägib Udalova kosmeetikafirma Dzintarsi taaselustamisest.

"Esialgu oli tunne, et pean keemikuks õppima minema. Kuid siis sain aru, et minu enda töötajad annavad mulle rohkem teadmisi kui ma kuskil mujal saaks. Teiseks juhtimisel ja laboritööl on suur vahe. Me räägime praegu tööstusettevõttest, kus juba töötab 51 inimest ning aasta lõpuks on plaanis tööd pakkuda 100 inimesele. Lisaks on mul veel juhtida ka teine tehas Daugavpilsis, kus töötab üle 600 inimese, mis on küll seotud teise valdkonnaga. Seega minu ülesanne on olla professionaalne juht. Teha nii, et plaaniline töö jookseks, omada kindlat arusaama, mis suunas ettevõte liigub, mis ajaraamidesse mahtuda, nimekiri on peaaegu lõputu."

Võib öelda, et olete töönarkomaan?

Olen küll, kuid minu meelest on see hea tähendusega sõna. Ka mu tuju sõltub sellest, kas olen tööl või mitte. Isegi puhkusele sõites võtan kaasa terve portsu dokumente, minu meilid ja telefon on alati kaasas. Kuid ma saan sellest tohutu rahulolutunde, sest jumaldan töö tegemist.

Kas Olegi ei häiri, et olete kogu aeg peadpidi töös?