Liit hoiatab: Euroopa Liidu uus direktiiv kahjustaks oluliselt paljude Eesti ettevõtete jätkusuutlikkust
(158)
Direktiiv võiks olla rakendatav ja õiglane avalikus sektoris ja ettevõtetes, kus on 250 ja rohkem töötajat, mille koguarv Eestis on aga veidi alla 190, mitte mikro- ja väikeettevõtetes (kuni 49 töötajaga), mille osakaal ettevõtete koguarvust on ligi 99%. Ka keskmise suurusega ettevõtetes (50-249 töötajat) võib direktiivi rakendamine põhjustada olulisi lisakulusid paberimajandusele.
Väikesed ja keskmised ettevõtted moodustavad ülekaaluka enamuse mitte ainult ettevõtete üldarvust, vaid neil on suur ülekaal (ligi 90%) ka erasektori tööhõives, nagu näitavad statistikaameti andmed.
EVEA saatis oma seisukohad sotsiaalministeeriumile, kes küsis Eesti seisukoha kujundamiseks EL-i palkade läbipaistvuse direktiivi kohta ka meie arvamust. Pidime oma vastuses taaskord nentima, et seisukohtade kujundamiseks antud lühike aeg ei võimaldanud teha mõjuanalüüsi ega uurida põhjalikult EVEA liikmete seisukohti.
„EVEA seisab seisab palgalõhe ja igasuguse diskrimineerimise vastu töösuhetes, kuid sama kindlalt seisame ka ülereguleerimise vastu. Direktiivi vastuvõtmine ja rakendamine esitatud kujul põhjustab väikestele ja keskmistele ettevõtetele liigset halduskoormust ning jätab arvestamata, et nendes ettevõtetes puuduvad sageli palgaastmestikud ning kindlaksmääratud palgavahemikud. On uskumatu, et COVID-kriisi keskel püüab Euroopa Liit suruda niigi räsitud tööandjatele peale uut keerukat ja enamusele mõttetut paberimajandust! Loodame siiralt, et Eesti valitsusel on tarkust ja iseloomu seista vastu direktiivi eelnõus pakutud kohustuste laiendamisele väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele," kommenteeris EVEA president Heiki Rits.
Väikeste ja keskmiste ettevõtete üks olulisemaid trumpe globaliseeruvas ja ettevõtete koondumisele suunatud maailmas on Ritsi sõnul paindlikkus. „Loomulikult peab paindlikkus olema õiguslikult mõistlikult piiratud, kuid meie nägemuses ei arvesta direktiiv mikro- ja väikeettevõtete ning keskmiste ettevõtete piiratud haldusvõimekusega," märkis Rits.
„Eesti majanduse huvides ei saa kuidagi heaks kiita EL-i regulatsioone, mis otseselt kahjustavad Eesti majanduse tugisamba - VKE-de jätkusuutlikkust," lisas ta.
Direktiivi ettepanekus plaanitakse liikmesriikidele panna ülesandeks määrata metoodikad ja tööriistad töö väärtuse hindamiseks ja võrdlemiseks. Direktiivi kohaselt peavad metoodikad lähtuma objektiivsetest kriteeriumitest (nt haridus, oskused, ametialased nõuded, pingutus ja vastutus, tööülesannete iseloom), mis lubavad hinnata, kas töötajad on omavahel võrreldavas olukorras. Kuidas metoodikad ja hindamissüsteemid üles ehitada, on jäetud riigi otsustada.
EVEA hinnangul on sääraste kriteeriumite kehtestamine õigustatud alates 250 töötajast (suured ettevõtted). Väikestele ja keskmistele ettevõtetele selliste metoodikate rakendamisega kaasnev halduskoormus on ebamõistlik.
Kui rääkida palgataseme või palgavahemiku avaldamisest enne töösuhet, mille eesmärk peaks direktiivi kohaselt olema, et tagada tööle kandideerijale vajalik teave, mille alusel astuda palgaläbirääkimistesse, siis leiame, et tegu on lihtsalt ülereguleerimisega.
Või teine nüanss direktiivis, kus soovitakse palgakorralduse ja karjäärieeskirjade läbipaistvust, et tagada organisatsioonides palgakorralduse ja edutamistingimuste sooneutraalsus, siis tuleb mõista, et väikestes ja keskmistes ettevõtetes on iga ametikoht sageli unikaalne ning tänases koroonakaoses sageli pidevas muutumises (sõltuvalt koroonaepideemia tasemest ja ettevõtete võimalusest üldse ellujäämiseks oma igapäevase majandustegevusega tegeleda). Väikestel ja keskmistel ettevõtetel puudub sageli sisuline vajadus ja majanduslikult mõistlik põhjus palgakorralduseeskirjade või karjäärieeskirjade koostamiseks.
Lisaks veel punktid palgateabe avalikustamise kohta töösuhte ajal ja täiendavad õiguskaitsevahendid ning nende jõustamine töötaja kasuks ning ettevõtete kahjuks nõrgendavad ettevõtja positsiooni ja võimekust olla töövõtjale võrdväärne partner tööturul.
Eelnimetatud mõjusid võimaldaks hinnata ning ebasoovitavaid tagajärgi ära hoida VKE-test (mõjuhindamise metoodika, millega paljud Euroopa Liidu liikmesriigid hindavad õigusaktide ja reeglite mõju väikestele ja keskmistele ettevõtetele), mida EVEA on valitsusele ja ministeeriumidele korduvalt tutvustanud ja soovitanud.
