Transpordiamet loob Eesti liikuvuse edulugu maal, vees ja õhus

Äsja loodud Transpordiamet on üks riigi suuremaid asutusi, mille koosseisus on kolm senist eriilmelist ametit: Maanteeamet, Veeteede amet ja Lennuamet. Alates 1. jaanuarist 2021 juhitakse sellest enam kui 800 tipptegijaga organisatsioonist merenduse, lennunduse ja maanteehoiu arengut ning kujundatakse kogu liikuvust hõlmavat keskkonda.

Kõigil liitunud ametite töötajatel on võimalus kaasa rääkida millegi uue, suure ja märgilise loomisel.

Unikaalne asutus tegeleb praegu täiesti uue juhtimis- ja motivatsioonisüsteemi loomisega, mis ühendab kõigi kolme endise ameti tugevused ning sisekultuuri eripärad. Tegu on ulatusliku ettevõtmisega, sest ametil on töökohti üle vabariigi. Kui peakontorid on seni tegutsenud kolmes erinevas majas, siis erinevaid ametikohti – laevakaptenitest ja lennundustehnika inspektoritest kuni teedehoiu projektijuhtideni välja – jagub 18 linna ja geograafilisse punkti.

Märkimisväärne on ka Transpordiameti töömaa: autoregistris on 800 000 mootorsõidukit, Eestis on registreeritud 210 lennukit, laevu ja väikelaevu on 36 000, teehoidu vajavaid linnadevahelisi kilomeetreid on 16 643, erinevad lennumasinad maanduvad 8 sertifitseeritud lennuväljale ning 23 sertifitseerimata lennu- ja kopteriväljakule.

Transpordi ja liikuvuse kujundamise tarkust on kolme ameti peale enam kui 230 aastat. Lisaks kaugem mõõde – Eesti mere- ja jõesõiduajalugu mõõdetakse siinmail enam kui aastatuhandega.

Korralik motivatsioonipakett

Transpordiametis töötamine on korraga nii missioon kui ka hea võimalus tööalaselt areneda. Saab päriselt panustada ühiskonna paremaks muutmisesse, samuti on töökeskkonna loomisel mõeldud töötajate vajadustele.

Personaliosakonna juhataja Annika Kitsing räägib, et ühinenud ameti ühtset organisatsioonikultuuri alles luuakse, kuid töötajatele pakutava osas ollakse ühel meelel.

Personaliosakonna juhataja Annika Kitsing

„Meie inimesed teavad, et nende tegevusel on nii tulemus kui ka tähendus. Transpordiameti töötajate palgad peavad olema õiglased ja läbipaistvad,” kinnitab ta. „Samuti on selge, et töötajad peavad saama hoida oma töö- ja eraelu tasakaalus. Väärtustame toetavaid töösuhteid ja piisavat puhkeaega.” Annika Kitsing räägib, et Transpordiametis on oluline rõhk töötajate koolitamisel. Erilist tähelepanu pööratakse juhtimiskultuuri arendamisele, mistõttu on fookuses näiteks keskastmejuhtide arendustegevus. Sõltuvad ju organisatsiooni tulemused sageli just nende võimekusest ja pühendumisest.

Töö ja koolitustega kaasneb sageli ka rahvusvaheline mõõde – teedeinseneridele suunatud ning nii lennundus- kui ka veetranspordi korraldamise koolitused toimuvad tihti koduriigist kaugemal.

Esikohal ohutu liikluskultuur ja tervis

Annika Kitsing märgib, et Transpordiameti töötajad on väärtuste ja missiooni saadikud ka väljaspool tööaega. Nii näiteks hoitakse töötajaid pidevalt kursis säästlike liikumisviiside olulisuse ja trendidega ning julgustatakse inimesi kasutama rohelisi liikumisvõimalusi. Samuti jälgitakse juba värbamisel, et tulevasel Transpordiameti töötajal oleks kindlasti niinimetatud eeskujuliku liikleja geen – seda ka vabal ajal ja väljaspool tööaega. „Meie asutuse juhtmõte on ohutu liiklemise eest seismine. Töötajad teevad sageli liikumisalaseid otsuseid töökoha väärtustest lähtuvalt – näiteks sõidetakse võimalusel ühistranspordiga või kasutatakse elektriautot, samuti kombineeritakse sõiduauto kasutust teiste liikumisviisidega.” ütleb ta.

Kogu Transpordiametis on au sees tervislikud eluviisid ja sport. Kasutusel on spordistipendium ja võimalus osaleda igakuistel spordiklubi mõõduvõtmistel.

Lisaks füüsilisele tervisele hinnatakse Transpordiametis kõrgelt ka töötajate vaimset tervist. Kõigil töötajatel on võimalus vajadusel abi saada psühholoogilt, kelle konsultatsioonide eest tasub tööandja.

Transpordiametis luuakse üheskoos väärtust iga Eesti inimese jaoks.