Luminori majandusülevaate kohaselt kogub majandus aasta teisest poolest hoogu, saades tuge eksporti toetavast välisnõudluse kasvust, aga ka seni aeglaselt startinud vaktsineerimise tempo hoogustumisest ja fiskaalsest toest. SKP aastakasv jõuab Tõnu Palmi hinnangul 2021. aastal 2,5% lähedale, küündides järgmisel aastal juba 5%-ni, tuues kaasa nii tööturu olukorra paranemise kui ka inflatsiooni stabiilsema naasmise.
Palmi sõnul on nüüd Eesti üheks olulisemaks eesseisvaks väljakutseks koostada Euroopa Liidu rohepöörde kohalik teekaart, mis viiks koroonaviirusest taastuva majanduse, koostöös teiste riikidega, kliimaneutraalse majanduseni. „Koroonapandeemia pakub ohtude kõrval ka uue võimaluse seada fiskaalsete stiimulite toel üldise arengu fookusesse pikemaajalise mõjuga keskkonna- ja kliimateemad, mis on aluseks ka kestlikumale majandusele," rääkis Palm. „Rohepööre tähendab majandustele pigem uusi võimalusi kui riske, sest pikaajalise heaolu aluseks saab olla vaid kestlik, kliimat säästev ja ühiskonda laiemalt kaasav areng."
Euroopa Komisjoni roheleppe kohaselt vajavad riigid uut majanduskasvu strateegiat, mis muudaks majandused tänapäevasteks, ressursitõhusateks ja konkurentsivõimelisteks, kus 2050. aastaks puudub kasvuhoonegaaside netoheide, majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest, ning mitte kedagi ega ühtki piirkonda ei jäeta kõrvale.
Palmi sõnul haakub ELi eesmärk saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks väga hästi „Eesti 2035" arengustrateegia sättega, et Eesti majandus oleks vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. „Eestil on seega hea võimalus lisada digitiigri kõrvale nüüd rohetiigri kuvand ning samuti avaneb meil võimalus defineerida nutikas, õiglane ja kaasav rohepööre," märkis Palm.
Palmi kinnitusel on oluline töötada välja detailne ja praktilistest sammudest koosnev rohepöörde kava selle kohta, kuidas edendada ressursside tõhusat kasutamist liikumisel kliimaneutraalse ringmajanduse suunas, taastada bioloogiline mitmekesisus ja vähendada saastet. Näiteks võiks üheks oluliseks praktiliseks sammuks olla uute rohetehnoloogiate väljatöötamise riiklik toetamine ning ka nende rakendamise soodustamine.
Palmi sõnul on kliimaneutraalse majanduse saavutamise strateegiate loomisse loomulikult vaja kaasata laiemat kogukonda, sealhulgas noori, teadlasi ja eriala eksperte erasektorist. „Kasvama peab läbipaistvus loodusressursside kasutamise osas," rõhutas Palm, lisades, et väärib heakskiitu, et Eesti uus valitsus teavitas rohepöörde ühe esimese sammuna kavast lõpetada põlevkivist elektri tootmine 2035. aastaks.
