Sajandi suurprojektist tahetakse osa saada juba puhtalt kogemuse enda pärast

Võimalus, millesarnast pole siinmail avanenud sada aastat ega ole tõenäoliselt ka järgmise saja jooksul tulemas. Just nii näevad insenerid ja projektijuhid karjääri Rail Balticus. Nagu railbalticlased omakeskis naljatledes ütlevad: „Kui sellele liiga palju mõtlema jääda, siis öösel kindlasti magada ei saa.”

Põhjusi, miks on Rail Baltic Estoniast saanud inseneride ja projektijuhtide seas unistuste tööandja, ei ole tõepoolest vaja kaugelt otsida. Meediaski sajandi suurprojektiks tituleeritud ehitus on mitte ainult Eesti, mitte ainult Baltikumi, vaid kogu Euroopa mõistes täiesti unikaalne – nii oma mastaabilt kui ka mitmetahulisuses. Pole saladus, et elulookirjelduses on selline kogemus tulevikus kulla hinnaga ja võib avada nii mitmeidki uksi ka väljaspool siinset regiooni.

„Projekt on see, mis müüb,” kinnitab ka Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets, et tugevad tegijad ja talendid tulevad ning tahavad projektist osa saada juba puhtalt selle enneolematu kogemuse pärast.

Eraldi mõõtme annab projektile rahvusvahelisus. Vastutatakse ju ühtlasi Eesti riigi huvide esindamise eest ka Rail Balticu projekti ühisettevõttes, kuhu kuulub inimesi nii Baltikumist ja Põhjamaadest, aga ka Itaaliast, Prantsusmaalt, Hispaaniast. Värvikireva seltskonnaga tulevad kaasa teistmoodi kogemused ja praktikad, mida pole siinmail enne nähtud. „Nad on projekte teinud Aasias, Ameerikas, Euroopast rääkimata,” selgitab Salomets, et nendelt õpitu aitab siin meie pisikeses konnatiigis oma perspektiive avardada.

Ettevõttes valitseb idufirma mentaliteet

Töötajaid on enim kannustanud võimalus esimesest päevast peale väärtust luua. Seega kui on tulnud sõna otseses mõttes pea ees vette hüpata, mida siinmail seninägematu projekt kindlasti eeldab, ei ole keegi napilt enne hüpet kartma löönud või suurest ehmatusest kohe tagasi kaldale rapsinud. Vastupidi, püütakse kibekähku pardale pääseda ja kõiges käed külge panna. Mitte ainult projekti juhtimisel, vaid tegelikult ka organisatsiooni arendamisel. Sest kuigi ettevõte oli juba varem riiulil olemas, on Rail Baltic Estonia ise projekti juhtinud napid neli aastat, mis tähendab, et paralleelselt muuga on tulnud teha tohutu areng ka ettevõtte enda ehitamises.

„See on küll hästi intensiivne, aga see kannustab ja kütkestab,” kirjeldab Salomets ettevõttes valitsevat idufirmale omast mentaliteeti. „Pigem peab juba inimestele ütlema, et see ei ole sprint, see on maraton, et meil on sind siin ka nelja-viie aasta pärast veel hea tervise juures vaja.” Mehe sõnul on olnud ka põnev jälgida, kuidas iga uus inimene on toonud kaasa justkui mingi uue kõrvalkogemuse või -kompetentsi. „Võtad ta küll tööle üht profiili täitma, aga tegelikult toob ta endaga ka mingisuguse teise oskuse, mis omakorda jälle laiendab kogu spektrit.”

Meeskond käib ühte jalga

Eduloo üks tähtsamaid võtmetegureid on mõistagi kokkuhoidev meeskond. Nagu Salomets ise ütleb, siis õhkkond peab olema hästi puhas. „Mida me ka algusest peale hästi avatud kaartidega räägime – selleks et projekt õnnestuks, ei saa lubada ussitamise mentaliteeti. Või ma ütlen isegi tagumiku katmise mentaliteeti,” selgitab ta, et ükski töötaja ei tohiks tunda, nagu peaks ta hakkama oma tagumikku katma sellepärast, et keegi võib mõnd tema tegemata jätmist kurjasti ära kasutada. „Kui õhkkond on terve, on ka töömoraal kõrge.”

Ja muidugi, kui õhkkond on terve, tahab meeskond koos aega veeta ka töökeskkonnast väljaspool. Lisaks tavapärastele team building'u üritustele, suve- ja talvepäevadele näitab kollektiiv üles initsatiivi ühiste liikumisürituste ja matkade korraldamiseks. Kui kalender ainult võimaldaks nii palju ette võtta, kui hing ihkab! Seda loomingulisem on aga tulnud olla. Nii on töiseid trassil liikumisi korraldatud teinekord ka vabamas vormis matkadena. „Kuna me maastikul peame niikuinii liikuma, siis saab teha kaks ühes.” Hiljutigi plaaniti minna räätsamatkale rabadesse, mida Rail Baltic läbima hakkab, aga paraku ei julgetud üha suurenevate nakatumisnumbrite valguses seda riski enam võtta.

Kui rääkidagi viimasest, suuresti distantsilt töötamise aastast, siis kui mõned nädalad tagasi muutus kodukontor riigis jälle rangelt soovituslikuks, ei olnud Rail Balticul teps mitte keeruline kodurežiimile üle minna. „Me olime tegelikult juba aasta aega niimoodi töötanud,” avaldab Salomets. Olgugi et tagumikutunde pole ettevõttes algusest peale loetud ja tööd on alati võinud teha mis iganes ajal mis iganes kohas.

Paindlikku töökorraldust hinnatakse mehe sõnul üha enam. See kipub olema üks esimesi asju, mille kohta ka töövestlusel aru päritakse. „Minule tundub see täna nii elementaarne, et seda ei pea isegi küsima, aga eks ettevaatlikkusest küsitakse ikkagi üle.” Paindlikule töökorraldusele lisaks ei pea ükski töötaja muretsema vajalike töövahendite pärast. Eraldi kompensatsioon on ette nähtud isegi kodukontori töökoha sisustamiseks – ekraanidest toolide-laudadeni. Samuti on igale töötajale eraldatud isiklik koolituseelarve, et vajalikke oskusi või ka kutsetunnistust ajakohastada.

Karjäär Rail Baltic Estonias. Kellele?

Tõsi küll, ka ootused kandidaatidele on Rail Balticus kõrged ja konkurentsisõel tihe. Põhjendatult, sest juba kahe aasta pärast, kui hakatakse ehitama Rail Balticu põhitrassi, liiguvad ehitusturule märkimisväärselt suured mahud. Selleks et praegu projektijuhiks kvalifitseeruda, peab olema ette näidata viis aastat kogemust samalaadsete taristuvaldkonna projektide tegemisel. Paralleelselt projektijuhtidega värvatakse aga ka projektiinsenere, kellel piisab kaheaastasest kogemusest. „See on neile hea kasvulava, et kahe aasta pärast oleksid nad juba võimelised ka projektijuhtidena kaasa lööma,” räägib Salomets.

Siiski nüüd, kui on selgunud, et eesmärk ei ole enam lihtsalt trass valmis ehitada ja laiali minna, vaid ollakse ühtlasi tulevane raudteeinfrastruktuuriettevõte, kes hakkab seda taristut majandama, vaadatakse juba ka pikemat telge. Nii käib praegu koostöös TalTechiga aktiivselt töö selle nimel, et üle mitmekümne aasta saaks jälle ülikoolis raudtee-ehitust õppida. Esmane eesmärk on luua teedeehituse erialale Avatud Ülikooli kaudu täiendav 40-ainepunktiline programm. Järgmine samm võiks olla juba eraldi raudteevaldkonna õppesuund. Sest üks on kindel – aastakümneid varjusurmas tiksunud valdkond on suuresti tänu Rail Balticule lõpuks taas õitsele puhkemas.