VALDKOND | Põllumajandus ja metsamajandus

Põllumajandus ja metsandus jõudsid kriisiaastal korduvalt avalikkuse tähelepanu alla. Metsanduses oli peaküsimuseks, kui palju ja kes võib metsa raiuda, põllumajandus seisis silmitsi tööjõuprobleemiga. Kevadel-suvel varjutas maasikakorjajate teema mõnel päeval isegi koroonateemasid.

Suvi näitas, et põllumajandussektor on välistööjõust tugevalt sõltuv, tekkis huvitav olukord, kus töötute arv iga päev kasvas, kuid põllumajandus ei leidnud kuidagi tööjõudu. Põllumajandussektoriga käib kaasas palju vanu arusaamu, näiteks et laut tähendab käsitsi tuhandete lehmade lüpsmist jne. Tegelikult võib töö põllumajandussektoris olla (ja tihti ongi) väga kõrgtehnoloogiline, mis omakorda toob kaasa probleemi, et on vaja õppida mitmeid programme ning masinaid seadistama-juhtima. Samal ajal peab sektoris toimetav tööandja arvestama, et töötajate nõudmised tööle on praegu varasemaga võrreldes teised – soovitakse enam paindlikkust ja töö tähendus on inimeste jaoks midagi muud kui ainult palga teenimine. Välistööjõud on meie tööturule vajalik, sest meil lihtsalt ei ole nii palju inimesi, et kõik tööd tehtud saaks, aga tööandja saab kindlasti mõelda, kuidas proovida leida rohkem Eesti töötajaid. Seda näitas ka eelmine aasta – tööandjad, kes oma töö üle vaatasid ja pakkusid tööotsijatele erinevaid võimalusi tööle asumiseks, leidsid ka töötajad kiiresti.

Märtsist juunini oli tööpakkumisi nendes valdkondades keskmisest rohkem, juulis tuli langus. Aprill ja juuni olid rekordkuud, kui vaja oli täita 1000 vaba töökohta. Metsanduse ja puidutööstuse valdkond on regionaalselt oluline tööandja Lõuna- ja Kesk-Eestis. Nii oli suve alguses korraks töötukassa vabade töökohtade edetabelis üllatavalt kõrgel kohal pisike Põlvamaa – just seal oli kiiresti vaja appi inimesi põldudele.

Kokkuvõttes kriisiaastal küll kasvas põllumajandusest ja metsamajandusest tulnud töötute arv, aga mitte hüppeliselt, aastaga on nendest valdkondadest registreeritud töötute arv umbes 400 võrra kasvanud.

Valdkonna tööjõuvajadus tervikuna on lähiaastatel pigem kasvav. Nõudlus haridustasemete lõikes jaguneb järgnevalt: ligikaudu kolmveerand tulevikus valdkonnas rakenduvast tööjõust võiks ekspertide hinnangul olla kutseharidusliku ettevalmistusega ja veerand kõrgema haridusega. Seega – kui mõtted liiguvad põllumajanduse ja metsamajanduse suunas, siis tööpõld on lai. Kui oled tööandja ja vajad endale suvehooajaks abijõudu, siis võta kindlasti ühendust töötukassa kohaliku esindusega ning tule ka töötukassa töö- ja karjäärimessile.

Virtuaalmess viib kokku tööotsijad ja tööandjad. Loe lähemalt lehelt www.toomess.ee.

Kasutatud töötukassa ja OSKA uuringu andmeid.